Hyppää sisältöön

Prošeavttain bistevašvuhtii sápmelaš skuvlejumis

Sámi skuvlejumi suorggis leat gullon valjis positiiva ođđasat. Jahkelogiid ovdáneapmi ásodatskuvllain ja daid suomaiduhttinfiggamušain dálá sámegielat skuvlejumi fálaldahkii ruovttuguovllu gielddain lea leamašan stuoris. Vuođđooahpahusas Anáris, Ohcejogas, Eanodagas ja Soađegilis sámegielat oahppiin lea lágas ásahuvvon vuoigatvuohta oažžut ja gielddain geatnegasvuohta ordnet skuvlejumi váldooasis sámegillii.  

Suopma lea riikkaidgaskasaš soahpamušain čatnasan eamiálbmoga gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid dorvvasteapmái. Maŋimuš jagiin leat álggahuvvon dahje ollašuhtton máŋggat prošeavttat, mat dorjot sámi skuvlejumi. 

Sápmelaš árrabajásgeassima dárbbu lassáneapmi dagahii váilli gelbbolaš sámegielat árrabajásgeassima oahpaheaddjiin. Váili dugŋojuvvui Oulu universitehta ja Sámi oahpahusguovddáža ollašuhttán ja Oahpahus- ja kulturministeriija (OKM) ruhtadan skuvlenprošeavttain 2016-19.

Gelbbolaš ávnnasoahpaheaddjiid váiluma dihte oahppiide ii leat fállun oahpahus buot ávdnasiin, muhto váili dagaha maiddái dan, ahte leat hui unnán gelbbolaš olbmot buvttadit ja beaivádit oahppomateriálaid buot golmmain Suomas hállojuvvon sámegielain. OKM vástidii dárbui mieđihemiin Oulu universitehtii ruhtadeami golmmajahkásaš Ketterä allaskuvla -prošektii

Sámegielat skuvlejumi guoskevaš geatnegasvuođat leat dušše ruovttuguovllu gielddain, muhto sullii 70% vuođđooahpahusahkásaš sámemánáin ja -nuorain ásset ruovttuguovllu olggobealde. Maŋimuš jagi áigge Ohcejoga gielda lea OKM ruhtadan piloterenprošeavttas fállan gáiddusoahpahusa anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegielas olles riikkas. 

Prošeakta, prošeakta, prošeakta…listtu prošeavttain sáhtášii joatkit.  

Suopmelaš skuvlavuogádat lea ráhkadus, mas vuoigatvuođaide, geatnegasvuođaide, resurssaide ja bearráigehččui laktáseaddji oasit čatnasit lávgalagaid oktii. Láhkaásaheami váilevašvuođaid dihte sápmelaš skuvlejupmi lea šaddan huksejuvvot suopmelaš skuvlavuogádaga ollái dego sreaŋggaiguin ja silbateaippaiguin prošeavttaid hámis. Dat ii leat bistevaš vuohki čoavdit eamiálbmoga gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid dorvvasteami. 

Dálá prošeavttat dahket erenomáš barggu sápmelaš skuvlejumis. Prošeavttaid jotkkolašvuođa ferte sihkkarastit boahttevaš jagiin. Seammás ferte goittot ovddidit láhkaásaheami nu, ahte prošeavttat šaddet duššin. Láhkaásaheami ferte ovddidit nu, ahte sápmelaš skuvlejumi resurssat ja organiseren addet vejolašvuođa juohke sápmelažžii oaččut skuvlejumi, mii sihkkarastá gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid.