BLOGI

null Ciälkkámušah: Sämitiggelaavâ kalga uđâsmittiđ algâaalmug vuoigâdvuođâid kunnijâttee vuovvijn

Sämitiggelaahâ aasât raamijd algâaalmug sämmilij jiešmeridemvuoigâdvuođâ háárjutmân Suomâst. Tááláá laavâst láá maaŋgah čuolmah, sehe ráđádâllâmkenigâsvuotân já valjâluvâttâlmân kyeskee njuolgâdusâin. Laavâ kalga peividiđ algâaalmug vuoigâdvuođâid kunnijâttee vuovvijn.

Hammiittâs sämitiggelaavâ uđâsmitmân lii lamaš vaalmâš jo paijeel ive. Oovtviärdásâšvuođâváldálâš oonij hammiittâs válduprinsiipijd kyedittetten. Hammiittâsân, eromâšávt ton valjâluvâttâlmân merkkiimân kyeskee njuolgâdusâi ooleest, láá oovdânpuáhtám nággusijd olgooštmist. Hammiittâsâst sämitiggelaavâ uđâsmitmân oovdânpuohtum nubástusah valjâluvâttâlmân merkkim kriterijn iä lah oovtviärdásâšvuođâváldálii árvuštâllâm mield olgošteijeeh.

Sämitige valjâluvâttâlmân kyeskee miärádâsâin kiämmán ij uážu kohtâliđ epimávsulijn vuovvijn olgoštemaagâ keežild

Oovtviärdásâšvuođâlaavâ mield olgoštem lii njuolgâ, jis olmooš kohtâluvvoo epimávsulijn vuovvijn monnii kieldum olgoštemaagâ vuáđuld. Taah kieldum olgoštemaagah láá ovdâmerkkân algâvuolgâ já kielâ. Taid puáhtá heiviittiđ meid ucceeblovoi ucceeblovvoid, tego ovdâmerkkân anarâššáid tâi nuorttâláid.

Valjâluvâttâlmân merkkim ooleest láá oovdânpuáhtám nággusijd, ete eromâšávt anarâšâid olgoštiččii. Vijđes tutkâmuš, mast kieđâvuššii aaleeb haldâttâhriähtán (KHO) tohhum väidimijd, ij kuittâg kavnâm tuođâštus tast. KHO lii tulkkum occee ulmuu madârvaanhimijn čaittum tuođâštus eresnáál ko valjâlävdikodde tâi kiävttám miärádâs aggân ”oleskuorâttâllâm”, mast láá meridâm lasettiđ ulmuu valjâluvâttâlmân, veikâ KHO mield oovtâgin valjâluvâttâlmân merkkim objektivlijn kriterijn ij jiešalnees olášum. KHO ij lah jieijâs tuhhiittâm väidimijn annaam, ete väideeh liččii olgoštum.

Laapiviärukriiteer sikkom ij lah olgošteijee

Stuárráámus kriitiik sämitiggelaavâ nubástushammiittâsân čuáccá toos, ete valjâluvâttâlmân merkkim objektivlijn kriterijn láá sikkomin nuuvt kočodum laapiviärukriiteer. Tááláá laavâst iähtun valjâluvâttâlmân merkkiimân lii subjektiivlâš vátámâššân tot, ete olmooš ana jieijâs sämmilâžžân. Toos lasseen miinii kuulmâ objektiivlii kriterist kalga olášuđ. Taah láá:

1) ete sun jieš tâi aainâs-uv ohtâ suu vaanhimijn tâi ááhuin tâi äijihijn lii oppâm sämikielâ vuossâmuš kiellân; tâi

2) ete sun lii taggaar ulmuu maajeeldpuáttee, kote lii merkkejum tuodâr-, mecci- tâi kuálásteijeelappalâžžân eennâm-, viärukyeddim- tâi jieggâkirjeest; teikâ

3) ete aainâs-uv ohtâ suu vaanhimijn lii merkkejum tâi ličij puáhtám merkkejuđ jienâvuoigâdvuođâlâžžân säämi parlament tâi sämitige vaaljâin.

Hammiittâsâst objektivlijn kriterijn liččii sikkomin nube saje ađai laapiviärukriiteer. 

Laavâ nubástus maŋa uđđâ objektivlijd kriterijd kalga heiviittiđ siämmáánáál puohháid, kiäh ucâluveh valjâluvâttâlmân. Uđđâ kritereh iä lah njuolgist olgošteijeeh, ko toh iä adde aagâ kohtâliđ monnii sämmilâšjuávhu epimávsulijn vuovvijn. Ääši puáhtá árvuštâllâđ meid epinjuolgâ olgoštem uáinust. 

Oovtviärdásâšvuođâlaavâ mield olgoštem lii epinjuolgâ, jis jiešalnees neutraal njuolgâdus tâi vuáhádâh aasât motomijd ulmuid epimávsulii sajattâhân kieldum olgoštemaagâ vuáđuld nuuvt, ete toos ij kavnuu aggâ. 

Laapiviärukriiteer sikkom kuáská ulmuid, kiäi puotâ kielâkriiteer ij olášuu. Ko kielâkriiteer áiguh hammiittâsâst vijđediđ ovttáin suhâpuolváin, te nubástus kuáská ulmuid, kiäi madârvaanhimijn ij neelji oovdeb suhâpuolvâst lah olmooš, kote lii oppâm sämikielâ jieijâs vuossâmuš kiellân.

Sämitige pargon lii hárjuttiđ algâaalmug sämmilij kielân já kulttuurân lohtâseijee jiešhaldâšem. Tondiet lii tehálâš, ete valjâluvâttâlmist orroo ulmuin lii čovgâ ohtâvuotâ sämikielân já sämmilii kulttuurân monnii häämist tain maaŋgâin haamijn. Máhđulávt uáli-uv kaaidâs madârvaanhim status laapiviäru mäksen ij lah tuođâštus tast.

Viäruregister ij lah register etnisâšvuođâst tâi kielâst peic ulmuu iäláttâsâin. Historjátutkâmuš lii čáittám, ete puoh laapiviäru mäkseeh iä lamaš sämmiliih. Sämitige valjâluvâttâllâm objektiivlâš kriterin ij pyevti leđe viäruluvâttâllâm, moos merkkejum ulmuu sämmilâšvuođâst ij lah visesvuotâ.

Lädijduttempolitiik lii historjálâš puástuvuotâ, mii lii kuoskâttâm maŋgáid sämmilâšsuvváid já ton vaikuttâsah uáinojeh ain. Laapiviärukriiteer ij kuittâg lah onnáá peeivi čuávdus historjálii puástuvuotân, ko tot ij lah tuođâštus ubâ luvâttâlmân merkkejum ulmuu ohtâvuođâst sämikielân já -kulttuurân já vala ucceeb suu kaaidâs maajeeldpuáttee ohtâvuođâst. 

Olgoštem kiäldu já riehtitorvo

Lahâhammiittâsâst máhđulâšvuođah väidiđ valjâluvâttâlmân merkkiimân kyeskee miärádâsâst alemuu haldâttâhriähtán (KHO) keziduvvojeh tienuuvt, ete KHO puáhtá árvuštâllâđ tuše tom, ete lii-uv valjâluvâttâllâm ulguubel kyeđimist tohhum miärádâs lamaš olgošteijee tâi mielâváldálâš. Taat lii tehálâš riehtitorvovyehi valjâluvâttâlmân ucâlum ulmuid. Syemmilii tuámustoovli rooli raijim torvee meid algâaalmug vuoigâdvuođâ miäruštâllâđ jieš jieijâs juávkun kulâmist. KHO ij pyevti innig heiviittiđ ”oleskuorâttâllâm” vuovvijn, mon sehe olmoošvuoigâdvuotâkomitea já näliolgoštem meddâlistmân kieđâvuššee komitea láá pahudâm aalmugijkoskâsij olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâi vuástásâžžân.

Hammiittâsâst sämitiggelaavâ nubásmittem várás oovdânpuohtum nubástusah valjâluvâttâlmân merkkim kriterijn iä lah oovtviärdásâšvuođâváldálii áárvu mield olgošteijeeh. Sämitige pargon lii algâaalmug sämmilij kielân já kulttuurân lohtâseijee jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášuttem. Taan tiet valjâluvâttâlmân merkkejum ulmuin kalga pyehtiđ vaattâđ tuođâštus čovgâ ohtâvuođâst sämikielân já -kulttuurân. Madârvaanhim merkkim laapiviäru mäksen viäruluvâttâlmân máhđulávt paijeel 200 ihheed tassaaš ij lah tággáár tuođâštus.
Sämitigge lii tehálâš algâaalmug sämmilij kielâlii já kulttuurlii jiešmeridemvuoigâdvuođâ olášuttee. Sämitiggelaahâ kalga uđâsmittiđ vala taan valjâpaajeest tienuuvt, ete sämitigge puáhtá puátteevuođâst olášuttiđ taam pargo ovdiist pyerebeht.

Kristina Stenman & Matti Jutila