Skip to Content

Sámediggelága galgá ođasmahttit nu ahte eamiálbmoga vuoigatvuođat gudnejahttojit

Sámediggeláhka ásaha rámaid eamiálbmot sámiid iešmearridanvuoigatvuođa ollašuhttimii Suomas. Dálá lágas leat máŋggat problemat, nu ráđđádallangeatnegasvuođa go válgalogahallama guoski heiveheamis. Lága galgá beaivádit nu ahte eamiálbmoga vuoigatvuođat gudnejahttojit.

Hámus sámediggelága ođasmahttima várás lea leamaš gárvvis juo badjel jagi. Ovttaveardásašvuođaáittardeaddji atná hápmosa váldoosiin guottihahttin. Hápmosa birra, erenomážit dan válgalogahallamii merkema guoski heiveheami oktavuođas, leat ovdan bukton čuoččuhusat vealaheami birra. Sámediggelága rievdadeami guoski hápmosis evttohuvvon nuppástusat válgalogahallamii merkema kriterain eai leat ovttaveardásašvuođaáittardeaddji árvvoštallama mielde dakkár nuppástusat, mat vealahit.

Mearrádusain guoskkadin Sámedikki válgalogahallama ii oaččo geainnage meannudit eahpevuoiggalaš vugiin vealahanvuođustusa vuođul

Ovttaveardásašvuođalága mielde vealaheapmi lea njuolggo vealaheapmi, jos olbmuin meannuduvvo eahpevuoiggalaš vugiin man nu gildojuvvon vealahanvuođustusa vuođul. Dát gildojuvvon vealahanvuođustusat leat ovdamearkan duogáš ja giella. Daid sáhttá heivehit maiddái vehádagaid vehádagaide, nugo ovdamearkan anáraččaide dahje nuortalaččaide.  

Válgalogahallamii merkema oktavuođas leat bukton ovdan čuoččuhusat, ahte erenomážit anáraččat vealahuvvošedje.  Viiddes dutkamušas, mas  gieđahallojedje alimus hálddahusriektái (AHR) dahkkon váidalusat, eai goittotge gávdnon duođaštusat das. AHR lea tulkon ohcci máddariin ovdan bukton duođaštusa eará láhkai go válgalávdegoddi dahje geavahan mearrádusa vuođustussan “oppalašvihkkedallama”, mas olmmoš lea mearriduvvon lasihuvvot válgalogahallamii,  vaikke AHR:a mielde oktage válgalogahallamii merkema objektiivvalaš kriterain ii daninassii ollašuvvan. AHR ii leat iežas dohkkehan váidalusain gávnnahan, ahte váidaleaddjit livčče vealahuvvon.

Lapinverokritera eret sihkkun ii leat vealaheaddji ášši

Stuorámus kritihkka sámediggelága nuppástushápmosis guoská dasa, ahte objektiivvalaš kriterain válgalogahallamii merkemis leat váldimin eret nu gohčoduvvon lapinverokritera. Dálá lágas eaktun válgalogahallamii merkemii lea subjektiivvalaš gáibádussan dat, ahte olmmoš doallá iežas sápmelažžan. Lassin muhtin golmma objektiivvalaš kriteras galgá ollašuvvat. Dat leat:

  1. ahte son ieš dahje goittotge okta su vánhemiin dahje áhkuin ja ádjáin lea oahppan sámegiela vuosttas giellan; 
  2. dahje ahte son lea dakkár olbmo maŋisboahtti, guhte lea merkejuvvon duottar-, vuovde- dahje guolásteaddjilappalažžan eana-, vearroguoddin- dahje heaggagirjjis;
  3. ahte goittotge nubbi su vánhemiin lea merkejuvvon dahje nuppi livčče sáhttán merket jietnavuoigadahtton sápmelažžan sámi parlameantta dahje sámedikki válggain. 

Hápmosis objektiivvalaš kriterain leat váldimiin eret nuppi čuoggá elege lapinverokritera.

Lága nuppástusa maŋŋá ođđa objektiivvalaš kriteraid galgá heivehit seammá láhkai buohkaide, geat ohcet válgalogahallamii. Ođđa kriterat eai leat njulgestaga vealaheaddji, danin go dat ii vuoigadahte meannudit mainnage sámejoavkkuin eahpevuoiggalaš vugiin. Ášši sáhttá árvvoštallat maiddái eahpenjulges vealaheami perspektiivvas.

Ovttaveardásašvuođalága mielde vealaheapmi lea eahpenjuolgat, jos daninassii neutrála seađus dahje geavat ásaha muhtin olbmuid eahpevuoiggalaš sajádahkii gildojuvvon vealahanvuođustusa vuođul almmá, ahte dasa gávdnojit vuoigadahttinvuođustusat. 

Lapinverokritera eret váldin guoská olbmuid, geat eai deavdde giellakritera. Go giellakritera leat hápmosis viiddideamen ovttain buolvvain, nuppástus guoská nappo olbmuid, geaid máddariin ii njealje ovddit buolvvas leat olmmoš, gii lea oahppan sámegiela vuosttas giellan. 

Sámedikki bargun lea ollašuhttit iešráđđema, mii laktása eamiálbmot sámiid gillii ja kultuvrii. Danin lea dehálaš, ahte olbmuin, geat leat válgalogahallamis, lea lávga oktavuohta sámegillii ja sámekultuvrii mannu dáid máŋggaid hámiin. Vejolaččat oallege gáiddus máddara status lapin vearu máksin ii leat duođaštus das.

Vearroregisttar ii leat registtar olbmo etnihkalaš duogážis dahje gielas muhto olbmo ealáhusain. Historjjádutkamuš lea čájehan, ahte lapinvearu buot máksit eai leat sápmelaččat. Sámedikki válgalogahallama objektiivvalaš kriteran ii sáhte leat vearrologahallan, masa merkejuvvon olbmo sápmelašvuođas ii leat sihkkarvuohta.

Suomaiduhttinpolitihka lea historjjálaš vearrivuohta, mii lea guoskkahan máŋggaid sámesogaid ja dan váikkuhusat oidnojit ain. Lapinverokritera ii goittotge leat otná beaivve čoavddus historjjálaš vearrivuhtii, daningo dat ii leat duođaštus oppa logahallamii merkejuvvon olbmo oktavuođas sámegillii ja kultuvrii su gáiddus maŋisboahttiid kultuvrras hálatkeahttá.

Vealaheami gielddus ja vuoigatvuođadorvu

Láhkahápmosis vejolašvuođain váidalit válgalogahallamii merkema guoski mearrádusas alimus hálddahusriektái (AHR) gáržžiduvvo nu, ahte AHR sáhttá árvvoštallat dušše dan, leago válgalogahallama olggobeallái guođđimis dahkkon mearrádus leamaš vealaheaddji dahje juo dahkkon deivvolaččat . Dát lea dehálaš vuoigatvuođadorvovuohki válgalogahallamii ohcaleddjiide. Suopmelaš duopmostuolu rolla ráddjen sihkkarastá maiddái eamiálbmoga vuoigatvuođa meroštallat ieš iežas jovkui gullama. AHR ii sáhte šat heivehit “oppalašvihkkedallama” vugiin, man sihke olmmošriektekomitea ja nállevealaheami jávkadeami gieđahalli komitea leat gávnnahan riikkaidgaskasaš olmmošriektesoahpamušaid vuostásažžan.

Sámediggelága rievdadeami guoski hápmosis evttohuvvon nuppástusat válgalogahallamii merkema kriterain eai leat ovttaveardásašvuođaáittardeaddji árvvoštallama mielde vealaheaddji. Sámedikki bargun lea eamiálbmot sámiid iešmearridanvuoigatvuođa, mii laktása gillii ja kultuvrii, ollašuhttin. Dan dihtii olbmuin, geat merkejuvvojit válgalogahallamii, galgá sáhttit gáibidit  čujuheami lávga oktavuođas sámegillii ja kultuvrii. Máddara merken lapin vearu máksin vearrologahallamii vejolaččat badjel 200 jagi dassái dasto ii leat dákkár duođaštus. 

Sámediggi lea dehálaš oasis, go eamiálbmot sámiid gielalaš ja kultuvrralaš iešmearridanvuoigatvuohta ollašuhttojuvvo. Sámediggelága galgá ođasmahttit vel dán válgabajis nu, ahte sámediggi sáhttá boahttevuođas ollašuhttit dán barggu buorebut go ovdal.