Románaid vealaheapmi

Románaide čuohcci vealaheapmi lea duođalaš olmmošvuoigatvuođačuolbma Suomas, mas riikamet maid oažžu moaitagiid riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaid goziheaddji orgánain. Suomas románaid eallimis vealaheapmi dihtto ain árgabeaivvi diliin, dábálaččat loavkideaddji heađušteapmin dahje nu, ahte bálvalus ii fállojuvvo dahje fállojuvvo dihto ráddjehusaiguin dahje loavkideaddji eavttuiguin.

Ovttaveardásašvuođaáittardeaddji lea viggan mearrediđolaččat ovddidit románaid ovttaveardásašvuođa ollašuvvama máŋggaiguin vugiiguin. Áittardeaddji lea maid bidjan návccaid ovttaveardásašvuođalága 27 § mielde addojuvvon cealkámušaide sivaheddjiide ja duopmostuoluide. Cealkámušaid bokte vigget ovddidit ovttaveardásašvuođaláhkaásaheapmái guoski riektegeavadaga. 

Románat deivet vealaheami árgga máŋggain diliin

Románaid deaivan vealaheapmi priváhtta bálvalusain dihtto dávjá das, ahte bálvalusa addimis biehttaluvvo dahje bálvalus fállojuvvo dihto ráddjehusaiguin dahje loavkideaddji eavttuiguin. Vealaheami duogážis leat dávjá stereotiippalaš jurddašanvuogit, maid geažil románaáššehasaid guovdu ii meannuduvvo oktagassan, muhto baicca joavkku ovddasteaddjin. Románaide joavkun čuohcci negatiivvalaš ovdagáttut bohtet ovdan ovttaskas vealahandáhpáhussan.

Bálvalusaid fállamii laktáseaddji oktavuođaváldimiin lea dábálaš dat, ahte románaduogážii lea čujuhuvvon rahppasit ja čalbmosit. Ovdamearkka dihte ovtta dáhpáhusas bivttasgávppi vuovdi gohččui fávtta čuovvut románaáššehasaid ja ákkastalai dan dainna, ahte gávpi lea linnjen čuovvut buot románaáššehasaid. Dákkár rávvaga addin lea ovttaveardásašvuođalágas gildojuvvon vealaheapmi.

Dávjá románaid deaivan vealaheapmi dihtto maid das, ahte sii eai luitojuvvo ovdamearkka dihte sisa restoráŋŋii. Ovtta dáhpáhusas dán ákkastalle restoráŋŋa bivttaskodain, man mielde ee. románanissoniid geavahan árbevirolaš biktasiid ii leat lohpi geavahit. Dákkár olgguldasat buohkaide seammalágan njuolggadus sáhttá duođalašvuođas leat eahpenjulges vealaheapmi.

Románaide čuhcet maid sin olmmošárvvu loavkideaddji doaibman ja vaššiságat. Ovdamearkka dihte ovtta dáhpáhusas tivoli bajásdoalli lei románabearraša olledettiin bidjan čuodjat lávlaga, man sánit bilkidit románaid. Son lei maid lávlaga čuojadettiin iešguđet láhtaiguin čuozihan eará áššehasaid fuomášumi bearrašii. Dahku dubmejuvvui rievttis vealaheapmin ja gudneloavkideapmin. 

Románaid deaivan vealaheapmi vistemárkaniin váikkuha olles eallimii

Románat leat ain searvvušdásis eará suopmelaččaid ektui čielgasit fuonit ekonomalaš ja sosiála sajádagas. Váldooassi románaid oktavuođaváldimiin leat mannan jagiid guoskan orrumii. Ovttaveardásašvuođaáittardeaddji atná dehálažžan darvánit daid ráhkaduslaš eastagiidda, mat njozodit románaveaga sosioekonomalaš sajádaga buorráneami.

Orrumii guoski oktavuođaváldimiidda laktásit dávjá ráhkaduslaš áššit, maid dihte daid lea váttis gieđahallat ovttaskas vealahandáhpáhussan. Positiivvalaš ovdáneapmi lea, ahte aiddo orrumii laktáseaddji vealaheapmái leat darvánan juobe rihkusvuoigatvuođalaš vugiiguin.

  • Ovdamearkka dihte Nuorta-Uusimaa gearretriekti lea gávnnahan duomuinis, ahte vástideaddji čuoččuhus áššeoamasteaddji váilevaš ekonomalaš eavttuin vistti láigoheapmái ii lean čoavdi ášši vástideaddji mearrádusas hilgut áššeoamasteaddji, muhto baicca bálvalusa heaittiheami sivva lei namalassii dat, ahte áššeoamasteaddji lei romána.
  • Lulli-Gárjila gearretriekti geahčai duomustis vástideaddji átnumuššii visteoasusfitnodatsearvvi eará oasusoamasteddjiid háluhisvuhtii oažžut dállui románaássiid lágavuosttálaš linnjemin ja danin vealahanrihkkosa dovdomearkkaid deavdi iešdáhtolaš vealaheapmin. 

Vuoigatvuohta vistái lea okta deháleamos vuođđovuoigatvuođaineamet. Vistidilli váikkuha vejolašvuhtii oassálastit aktiivvalaččat bargoeallimii ja eará servodatlaš doaibmamii ja lea maiddái dehálaš vuolggasadji, vai čuovvovaš sohkabulvii sáhtášii dáhkidit eavttuid stáđis skuvlavázzimii.