Seksuálaunnitlogut ja ovttaveardásašvuohta

Ovttaveardásašvuođalágas gildojuvvo vealaheapmi seksuála iešlági vuođul. Seksuála iešlágis lea gažaldat das, geaidda olmmoš dovdá seksuála dahje emotionála geasuhusa dahje guktuid. 

Seksuálaunnitloguid sajádat ja vuoigatvuođat, sihke doaladumit seksuálaunnitloguide leat rievdan miehtemielalabbon maŋimuš jahkelogiid áigge, muhto vealaheapmi ii goit leat jávkan. 

Vuoigatvuođat leat ovdánan - vealaheapmi ii leat jávkan

Seksuálaunnitloguid sajádat lea rievdan maŋimuš jahkelogiid áigge badjelgehččon unnitlogus oktan máŋggaláganvuođa symbolan. Ovdamearkka dihte vel jagi 1999 rádjai Suomas lei rihkuslágas ráŋggáštusa áitagiin gildojuvvon ”almmolaš ávžžuheapmi furrodahkii seamma sohkabeali leahkki olbmuid gaskka”. Dásseárvosaš náittoslihttolága fápmuiboahtin giđđat 2017 ja eadnivuođalága nuppástusa dohkkeheapmi riikkabeivviin guovvamánus 2018 leat oassi ovdáneami, mas seksuálaunnitloguid vealaheapmi lea sihkkojuvvon eret maiddái láhkaásaheamis. 

Riikkavulošorganisašuvnnat ja riikkavulošaktiivvalašvuohta leat leamaš mearkkašahtti rievdadanfápmu seksuála- ja sohkabealleunnitloguid sajádaga buorideamis. Riikkavulošálgagat dásseárvosaš náittoslihttolágas ja eadnivuođalága ásaheamis leat erenomáš buori ovdamearkkat olbmuid aktiivvalašvuođas. 

Liikkáge láhkaásaheapmái guoski váilevuođaid divvun ii automáhtalaččat sihkkarastte ovttaveardásašvuođa. Struktuvrralaš vealaheami lassin vealaheapmi ja eahpeáššálaš meannudeapmi dihtto dávjá árgabeaivve deaivvademiin ja máŋggain sierra eallinsurggiin. Ovdánanlávkkiin fuolakeahttá galgá ain bargat vealaheami, heađušteami ja vealaheaddji doaladumiid vuostá. 

Seksuálaunnitloguide čuohcci vealaheapmi oidno máŋggain eallinsurggiin

Seksuálaunnitloguid vealaheapmi oidno máŋggain eallinsurggiin ja dat dihtto vealaheami sierra hámiin. Seksuálaunnitlogut sáhttet deaividit nu struktuvrralaš vealaheami go iešguđetlágan árgabeaidiliin dáhpáhuvvi vealaheami ja heađušteami. Seksuála iešláhkái laktáseaddji vealaheamis ja heađušteamis sáhttá leat gažaldat ovdamearkka dihte das, ahte maistráhtas ii mihttojuvvo vihahit seamma sohkabeali leahkki pára, skuvllas oahppi givssiduvvo seksuála iešlági geažil, seksuálaunnitlohkui gullevaš olbmuin leaikkastallo unohasat barggus su seksuála iešlági geažil dahje viessu ii láigohuvvo seamma sohkabeali leahkki párragoddái. 

Seksuálaunnitloguide čuohcci vealaheapmi dáhpáhuvvá earet eará almmolaš sajiin, barggus, viesu oažžumis ja barggu ozadettiin. Maiddái heađušteami [linkitys häirintä-sivuun] vásáhusat árgabeaivve diliin leat ain dábálaččat, nu Suomas go eará sajisge Eurohpas. Dutkamušain boahtá maiddái ovdan, ahte seksuálaunnitloguid eallimii buktá hástalusaid duođalaš vealaheami lassin maiddái ballu vealaheamis ja heađušteamis. Dát sáhttá ovdamearkka dihte váttásmahttit seksuálaunnitlohkui gullevaš olbmo ohcaleami dárbbašlaš bálvalussii. 

Máŋggat ovttaveardásašvuođa eastagat laktásit dáhtokeahtesge doaladumiide, dieđuid vátnivuhtii dahje áddemeahttunvuhtii. Hetero-, sohkabealle- ja ovttastallannorpmat leat ain min servodagas nu čavgadat, ahte eat dábálaččat daid oppa áiccage. Máŋggat norpmat goit dagahit vealaheami ja olggobeallái guođđima ja daid áican lea dehálaš, vai ovttaveardásašvuođa sáhttá ovddidit. Ovdamearkka dihte navddus, ahte olbmo beallelaš gullá  vuostálas sohkabeallái, lea dákkár norpmain boahtti navddus.

Raporterema vátnivuođa geažil stuorra oassi vealaheamis báhcá čihkosii 

Ovttaveardásašvuođaáittardeaddjái bohtet dušše vehá oktavuođaváldimat vealaheami dihte seksuála iešlági vuođul. Raporterema vátnivuođa geažil eiseváldestatistihkain báhcá čihkosii stuorra oassi seksuálaunnitloguid vásihan vealaheamis. Vealahanvásáhusaid raporterema vátnivuohta lea mearkkašahtti problema. Go vealaheapmi ii boađe eiseválddiid dihtui, oktagas olmmoš ii dieđe iežas vuoigatvuođaid, iige vealaheami sáhte váldit ovdan čuozihuvvon doaibmabijuiguin. Vearrámus dilis vealaheapmi joatkašuvvá.  

Go vealahuvvon olbmot eai almmut vásáhusaineaset eiseválddiide, vealaheamis ii maiddái fitnašuva albmoneapmin statistihkalaš dahje kvalitehtalaš diehtu, goas dan servodatovdáneapmi sáhttá báhcit čihkosii. Dás čuovvu dat, ahte eiseváldedoaibmabijut leat reaktiivvalaččat dan sadjái ahte dat livčče ovddalgihtii eastadeaddji.  

Ovttaveardásašvuođaáittardeaddji lea vuollegis šielmmá doaibmi, gosa lea vejolaš váldit oktavuođa máŋgga sierra kanála bokte, jos deaivida vealaheami seksuála iešlági geažil [linkitys asiakaspalvelu]. Ovttaveardásašvuođaáittardeaddjis leat máŋggat vuogit darvánit vealaheapmái ja ovddidit ovttaveardásašvuođa [linkitys syrjintään puuttuminen]. Juohke oktavuođaváldin vealaheami geažil lea hui dehálaš ja addá mávssolaš dieđu das, masa vealaheapmái darváneami ja ovttaveardásašvuođa ovddideami doaibmabijuid lea dárbu čujuhit.