Vealaheapmi 

Vealaheapmi lea dat, ahte olbmuin meannuduvvo earáid ektui fuonibut mannu persovnnalaš iešvuođa vuođul. Buot olbmuin lea vuoigatvuohta ovttaveardásaš meannudeapmái ja vealaheapmi gildojuvvo máŋggain min našuvnnalaš lágain, ovttaveardásašvuođalágas ja rihkuslágas sihke riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođasoahpamušain. 

Ovttaveardásašvuođalága mielde geange ii oaččo vealahit agi, álgoboahtimuša, riikkavulošvuođa, giela, oskkoldaga, nana jáhku, oaivila, politihkalaš doaimma, ámmátovttastusdoaimma, bearašgaskavuođaid, dearvvasvuođadili, doaibmahehttejumi, seksuála iešlági, dahje eará siva vuođul, mii olbmui laktása. 

Vealaheapmi sáhttá ovttaveardásašvuođalága mielde leat njuolgat, eahpenjuolgat dahje ovdamearkka dihte govttolaš vuogáiduhttimiid gieldin doaibmahehttejuvvon olbmuin. Ovttaveardásašvuođalágas gildojuvvo maiddái heađušteapmi sihke ráva dahje gohččun vealahit. Vealahangielddus sisttisdoallá maiddái nu gohčoduvvon navdosii vuođđuduvvi vealaheami ja vealaheami lagašolbmui laktáseaddji siva geažil.  Gildojuvvon vealaheapmi sáhttá nappo leat maiddái olbmo bidjan earáid ektui heajut sajádahkii ovdamearkka dihte danin, go su navdet gullat mannu unnitlogujovkui dahje go son lea ovdamearkka dihte čearddalaš unnitlohkui gullevaš dahje doaibmahehttejuvvon olbmo lagašolmmoš, nugo bearašlahttu, fuolki dahje ustit.

Ovttaveardásašvuođalága vealahangielddus heivehuvvo viidát. Dat oaivvilda, ahte dat gokčá prinsihpas buot priváhta ja almmolaš doaimma. Spiehkastahkan lea priváhta- ja bearašeallima biirii gullevaš doaibma ja oskkoldathárjeheapmi.

Mii lea vealaheapmi

Vealaheamis lea gažaldat das, ahte olbmuin meannuduvvo seammalágan dilis earáid ektui fuonibut ovtta dahje máŋgga persovnnalaš iešvuođa geažil. Ovdamearkka dihte, jos fáladeaddji biehttala bálvaleamis olbmo su čearddalaš álgoboahtimuša vuođul, lea gažaldat lágavuostásaš vealaheamis. 

Vealaheami hámit

Mii ii leat vealaheapmi?

Buot earálágan meannudeapmi olbmuiguin ii leat vealaheapmi. Dihto diliin earálágan meannudeapmi, vaikko dat vuođđuduvašii man nu gildojuvvon vealahanággii, sáhttá leat vuoigadahtton. Earálágan meannudeami vuoigadahttinákkain mearriduvvo ovttaveardásašvuođalágas. 

Heajos dahje eahpeáššálašge meannudeapmi dahje áššehasbálvalus ii vealttakeahttá leat vealaheapmi. Vai gažaldat livččii vealaheamis, heajut meannudeapmi galgá čuovvut gildojuvvon vealahanákkas. Ovdamearkka dihte gálvo- dahje bálvalusfálli dahje virgeoapmahačča eahpeustitlaš, eahpeáššálaš dahje heajos bálvalus ii leat vealttakeahttá vealaheapmi, eandalit jos bálvalus lea headju buohkaide.

Earálágan meannudeami vuoigadahttinákkat

Earálágan meannudeapmi ii leat vealaheapmi, jos meannudeamis lea vuođđo- ja olmmošvuoigatvuođaid dáfus dohkkehahtti mihttomearri ja vuogit mihttomeari juksamii leat rivttes gaskavuođas gv. áššái. Jos gažaldat lea ovdamearkka dihte almmolaš válddi geavaheamis dahje earálágan meannudeamis čearddalaš álgoboahtimuša vuođul, berre earálágan meannudeamis mearridit maiddái lágas. Ovdamearkka dihte dat, ahte fáladanrestoráŋŋii eai luitojuvvo sisa vuollái 18-jahkásaččat, ii leat vealaheapmi, dasgo dan birra mearriduvvo lágain ja das lea vuođđo- ja olmmošvuoigatvuođaid dáfus dohkkehahtti mihttomearri.

Earálágan meannudeapmi bargogaskavuođas ja bargui váldimis

Earálágan meannudeapmi barggus ja bargui váldimis lea lobálaš dihto eavttuiguin. Dákkár dilis earálágan meannudeapmi berre vuođđuduvvat bargodoaimmaid láhkái ja daid čađaheapmái laktáseaddji duođalaš ja mearrideaddji gáibádusaide. Dasa lassin earálágan meannudeapmi berre leat rivttes gaskavuođas gv. áššái. Dihto diliin olbmo persovnnalaš iešvuođa sáhttá nappo geavahit kriteran ovdamearkka dihte bargui váldimii.  

Ovdamearkka dihte registrerejuvvon oskkoldatovttastupmi sáhttá gáibidit bargiinis dihto oskkoldaga dahje nana jáhku, jos dat lea barggu luonddu ja čađaheami dáfus ákkastallon. Ná ovdamearkka dihte evangelalaš-luteralaš girku sáhttá gáibidit, ahte dan báhpat gullet evangelalaš-luteralaš girkui. Lea maiddái vejolaš, ahte ovdamearkka dihte čearddalaš unnitlogu ovddugohcinbargguide dahje seksuálaunnitloguide gullevaš olbmuid vuoigatvuođaid vuoddji organisašuvdnii válljejuvvo olmmoš, gii ovddasta dáid joavkkuid.

Ahkái dahje ássanbáikái vuođđuduvvi meannudeapmi lea maiddái lobálaš, jos meannudeapmi vuođđuduvvá bargopolitihkalaš dahje bargomárkaniid guoski ulbmiliidda. Dákkár dilis gažaldat sáhttá leat ovdamearkka dihte nuoraide oaivvilduvvon bargguaddinkampánjain, allaagát bargiide oaivvilduvvon doaimmain, mat guhkidit bargokarriera dahje bargosajiid fállamis dihto guovllu ássiide. 

Positiiva sierrameannudeapmi

Positiiva sierrameannudeapmi oaivvilda duođalaš ovttaveardásašvuođa [linkitys yhdenvertaisuus-sivulle] dorvvasteami várás dárbbašlaš doaibmabijuid, mainna buoridit dihto joavkku sajádaga ja diliid. Positiiva sierrameannudeapmi ii leat vealaheapmi.

Positiiva sierrameannudeapmi lea vuoigadahtton, jos dan ulbmilin lea duođalaš ovttaveardásašvuođa ovddideapmi dahje vealaheamis čuovvu vahágiid eastadeapmi dahje caggan. Positiiva sierrameannudeapmái sáhttet gullat ovdamearkka dihte dihtoearit oahppolágádussii joavkkuide, mat leat vealaheapmái raši dahje servodagas heajut sajádagas.