Vealaheapmi ássamis

Juohke olmmoš dárbbaša ruovttu. Ássan lea vuođđovuoigatvuohta, masa laktáseaddji vealaheapmi ásaha olbmo earenoamáš váttes sajádahkii. Vealaheapmi vistemárkaniin, earenoamážit visteohcci riegádanduogáža dahje lámisvuođa dihte, lea goittotge dađi bahábut dábálaš. Vealaheapmi ássamis sáhttá dihttot sihke vistti oažžumis ja vistebálvalusain.

Vistemárkaniin vealaheapmi sáhttá dihttot ovdamearkka dihte nu, ahte vistealmmuhusas ráddjejuvvojit dihto joavkkut degomat mánnábearrašat, studeanttat dahje olgoriikkalaččat eret ohcciid joavkkus, dahje priváhtta láigoheaddji sáhttá evttohit vistegaskkusteaddjái sávaldaga, ahte visti ii láigohuvvo ovdamearkka dihte románaide dahje visttiid ohcanskovit leat easttalaččat.

Ovttaveardásašvuođaláhka heivehuvvo sihke visttiid láigoheapmái ja láigovistealmmuhusaide. Lága heivehansuorgái gullá dat, go vistti fállet láigohuvvot ovdamearkka dihte interneahtas dahje aviissas – maiddái dalle juos priváhtta láigoheaddji fállá. Dan sadjái vistti vuolleláigohangaskavuođat ja luopmovistti láigoheapmi lagašolbmuide eai gula ovttaveardásašvuođalága heivehansuorgái.

Ovttaveardásašvuođaáittardeaddji ovddida ovttaveardásašvuođa ássamis ja vistemárkaniin ovttaskas vealahandáhpáhusaid lassin earret eará ságastallamiin suorggi doaibmiiguin, skuvlemiin suorggi doaibmiid, ja ovddidemiin ássama easttahisvuođa.

Ássi ii oaččo válljet vealaheaddji ákkaiguin

Vistti vuovdi, láigoheaddji ja vistegaskkusteaddji (mandáhta vuođul) sáhttet válljet láigolaččaset, muhto eai vealaheaddji ákkaiguin. Vuovdi, láigoheaddji ja gaskkusteaddji sáhttet lunddolaččat eaktudit, ahte oastis ja láigolaččas lea máksinnákca, ja ahte láigolaš deavdá eará áššiid, maid láigogaskavuohta geatnegahttá. Válljejumi ii sáhte goittotge vuođuštit ovdamearkka dihte olbmo riegádanduogážii, oskui dahje lámisvuhtii. Vuovdi, láigoheaddji ja gaskkusteaddji dahket iežaset sivalažžan ovttaveardásašvuođalága vuostásaš vealaheapmái, juos olbmuin meannuduvvo almmá dohkálaš siva haga eahpeoiddolaččabut olbmui laktáseaddji siva vuođul.

Gaskkusteaddji lea sivalaš vealaheapmái, juos son dohkkeha vealaheaddji eavttuid, maid mandáhta addi lea ásahan. Dákkár sáhttá leat ovdamearkka dihte dalle, go láigoheaddji ii háliit láigohit vistti ovdamearkka dihte olgoriikkalaš olbmui.

Lámis áššehasaid oasil gaskkusteaddji galgá maid dovdat ovttaveardásašvuođalága govttolaš vuogáiduhttimiidda guoski njuolggadusa, mii geatnegahttá bálvalusa fálli dahkat áššáigullevaš ja guđege dilis dárbbašlaš vuogáiduhttimiid. Vuogáiduhttimiid bokte sihkkarastojuvvo, ahte lámisolmmoš sáhttá ovttaveardásaččat earáiguin oažžut bálvalusaid, mat leat almmolaččat fállun.

Govttolaš heivehallamat ássamis sáhttet mearkkašit ovdamearkka dihte:

  • gaskkusteaddji veahkeha vátnečalmmat visteohcci deavdit láigoohcamuša 
  • gulluváttot olbmui čállojuvvojit dárbbašlaš áššit báhpárii dahje vástiduvvo gažaldagaide čálalaččat vistti čájehandilálašvuođas
  • mandáhta addi geahččanguovllus dát sáhttá mearkkašit ovdamearkka dihte dan, ahte lámes láigolačča dárbbut váldojuvvojit vuhtii ja geatnegasvuođa dahkat govttolaš rievdadusbargguid, vai visti heive maid lámisolbmui.

Vealaheaddji vistealmmuhusat

Ovttaveardásašvuođaáittardeaddjái bohtet jeavddalaččat oktavuođaváldimat iešguđetlágan almmuhusbálvalusaid vealaheaddji ja rasisttalaš visttiláigohanalmmuhusain. Lea ovttaveardásašvuođalága vuostá gáibidit almmuhusas ovdamearkka dihte dan, ahte láigolaš lea Suoma riikkavuloš. Vistti láigoheaddji ii maiddái sáhte buktit ovdan, ahte son ii láigot vistti dihto etnalaš jovkui. Sáhttá leat maid vealaheaddji gáibidit njuovžilis suomagiela dáiddu. Leat máŋggat vuogit sihkkarastit, ahte láigoheaddji ja láigolaš dollet oktavuođa doarvái, degomat gulahallan man nu eará oktasaš gillii go suomagillii dahje dulkka bokte.

ARAVA- ja reantodoarjjaláigovisttiid ássiid válljen 

Arava- ja reantodoarjjaláigovisttit dahjege ARA-visttit leat stáhta doarjagiin huksejuvvon láigovisttit. ARA-láigovisttiid oamastit gielddat, eará almmusservošat ja almmolaččat ávkkálaš servošat.

Arava-ráddjenlágas vuolggasadji lea, ahte ássiid válljen ara-láigovisttiide vuođđuduvvá sosiála ulbmillašvuhtii ja ekonomalaš dárbui. Ássin galgá njuolggadusaid mielde vuosttaš sajis válljet ohcciid, geain lea hohpolaččamus dárbu, geain leat unnán várit ja unnimus boađut. 

Vistti fálli dikšu almmolaš hálddahusbarggu dan oasil, go dat fállá láigohuvvot ARA-heivehallama visttiid ja válljedettiinis ássiid daidda. Dákko bokte gažaldatvuloš vistedoaibma lea geatnegas ovddidit ovttaveardásašvuođa ja álggahit dárbbašlaš doaibmabijuid, vai ovttaveardásašvuohta ollašuvvá.

Arava- ja reantoláigovisttiide ássiid válljemis heivehuvvojit láhkaásaheamis meroštallojuvvon kritearat. Lassedieđut ARA ássiválljenrávagirjjážis.

Vistemárkaniin vealaheami čuozáhahkan gártan olbmo vuoigatvuođaid birra

Olbmos, guhte lea gártan vealaheami čuozáhahkan vistemárkaniin, lea vuoigatvuohta oažžut buhtadusa vealaheapmái sivalaš mandáhta addis ja gaskkusteaddjis. Juos gaskkusteaddji lea bargogaskavuođas, bargoaddin doaibmi gaskkustanfitnodagas lea buhtadusovddasvástádus. Lassin vealaheami gillájeaddjis lea vuoigatvuohta oažžut vahátbuhtadusa vealaheami dagahan gillámušas ja vejolaš ávnnaslaš vahágis. 

Maiddái almmuhusa ráhkadeaddji lea ovttaveardásašvuođalága mielde geatnegas buhtadit vealaheaddji doaimmas vuođul, juos dan sáhttá meroštallat bálvalusa fállamin. Vealaheaddji almmuhusas sáhttá nappo gártat máksit buhtadusa vealaheaddji gillájeaddjái.

Vealaheapmi ássama áigge

Ovttaveardásašvuođaáittardeaddjái váldet oktavuođa maid ássamii ja láigogaskavuhtii laktáseaddji diliin. Ovdamearkka dihte dilis, mas isidasti lea addán áššehassii váruhusa dahje fuomášuhttima heađušteaddji eallimis, mii lea oktavuođaváldi mielas dárbbašmeahttun dahje almmá vuođuštusaid haga dahkkojuvvon. Máŋggat dáhpáhusat laktásit maiddái ássiid gaskasaš sierramielalašvuođaide, main ássi dovdá iežas vealahuvvon ovdamearkka dihte riegádanduogáža dihte. Diliin, main ássiid gaskavuođat leat fuotnánan, sáhttá váldit oktavuođa Ránnjávuođasoabadallanguovddážii.

Isidasti galgá doaibmat ovttaveardásašvuođalága mielde fáladettiinis bálvalusaid. Isidasti galgá ovdamearkka dihte leat sihkkar das, ahte dat ii čuozit váruhusdoaimmaid ássái dan vuođul, ahte eará ránnját háliidit su eret visttis su riegádanduogáža dihte. ARA-čuozáhaga láigoheaddji lea maiddái geatnegas ovddidit láigočuozáhagaid ássiid ovttaveardásašvuođa ássamis ee. darvánemiin duođalaš ránnjávuođa gaskasaš konflivttaide, main ovdamearkka dihte váidagat čuhcet bistevaččat ássiide sin riegádanduogáža dihte. ARA-čuozáhagaid fállis lea geatnegasvuohta ovddidit iežaset doaimmas iešguđetgielat áššehasaid vistti ja ássama áigásaš bálvalusaid oažžuma.