Vealaheapmi ja ovttaveardásašvuohta

Ovttaveardásašvuođaáittardeaddji ovddida ovttaveardásašvuođa ja darvána vealaheapmái.

Vealaheapmái darváneapmi

Ovttaveardásašvuođaláhka dahká vejolažžan máŋga sierra vuogi, maiguin áittardeaddji sáhttá darvánit ja ovddidit ovttaveardásašvuođa. Praktihkas ovttaveardásašvuođaáittardeaddji bargu lea ovdamearkka dihte rávvet, čielggadit ovttaskas dáhpáhusaid, ovddidit soabahallama oassebeliid gaskkas, skuvlet, čohkket dieđuid ja váikkuhit láhkaásaheapmái ja eiseválddiid geavadagaide. 

Vealaheapmi

Vealaheapmi lea dat, ahte olbmuin meannuduvvo earáid ektui fuonibut mannu persovnnalaš iešvuođa vuođul. Buot olbmuin lea vuoigatvuohta ovttaveardásaš meannudeapmái ja vealaheapmi gildojuvvo máŋggain min našuvnnalaš lágain, ovttaveardásašvuođalágas ja rihkuslágas sihke riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođasoahpamušain. 

Vealahanákkat

Ovttaveardásašvuođalágas gildojuvvon vealahanákkat leat ahki, riegádanduogáš, riikkavulošvuohta, osku, nana jáhkku, oaivil, politihkalaš doaibman, ámmátsearvedoaibma, bearašgaskavuođat, dearvvašvuođadilli, lámisvuohta, seksuála orientašuvdna ja olbmui laktáseaddji eará sivva.

Ovttaveardásašvuohta

Vuoiggalaš servodagas olbmui laktáseaddji áššit, degomat lámisvuohta, seksuála orientašuvdna dahje liikeivdni eai oččoše váikkuhit olbmuid vejolašvuođaide beassat skuvlejupmái, oažžut barggu ja iešguđetlágan bálvalusaid. Vuođđovuoigatvuođat gullet buohkaide.

Ovttaveardásašvuođa ovddideapmi

Ovttaveardásašvuođa ovddideami ulbmilin lea eastadit vealaheami, dorvvastit buot olbmuid duođalaš ovttaveardásašvuođa sihke caggat vealaheamis čuovvu sierraárvosašvuođa servodagas. Ovttaveardásašvuođalága mielde eiseválddiin, almmolaš hálddahusbarggu dikšu priváhta doaibmiin, skuvlema lágideaddjiin ja bargoaddiin lea geatnegasvuohta doaimmasteaset ovddidit ovttaveardásašvuođa. 

Ovttaveardásašvuođaplánen

Ovttaveardásašvuođalága mielde eiseválddit, skuvlejumi lágideaddjit ja bargoaddit galget árvvoštallat ja ovddidit ovttaveardásašvuođa iežaset doaimmainis. Lága mielde dáin doibmiin lea maid geatnegasvuohta ráhkadit ovttaveardásašvuođaplána ovddidan dihte ovttaveardásašvuođa. 

Fáttát

Gii beare sáhttá vealahuvvot. Vealaheapmi dáhpáhuvvá iešguđet eallinsurggiin ja máŋgga iešguđet láhkai. Vealaheapmi sáhttá laktásit ovdamearkka dihte priváhtta bálvalusaide, dearvvašvuođafuolahussii, skuvlii, vistti láigoheapmái dahje heađušteapmái bargobáikkis.

null Haʹŋǩǩõõzzin juätkkjemvuõʹtte sääʹm škooultõõzzâst

Haʹŋǩǩõõzzin juätkkjemvuõʹtte sääʹm škooultõõzzâst

Saaʹmi škooultõõzz pirr liâ kuâddõõttâm vââʹljest positiivla ođđâz. Lååi iiʹjji ooudâsviikkmõš lääʹddlâsttmõʹšše tillʼlõvvum aazztõkškooulin sääʹmǩiõllsa škooultõõzz ânnʼjõõžž taʹrjjummša dommvuuʹd kooʹddin lij leämmaž šurr. Vuâđđmättʼtõõzzâst Aanrest, Uccjooǥǥâst, Jeänõõǥǥâst da Suäʹdjlest sääʹmǩiõl siltteei škooulniiʹǩǩin lij lääʹjjmeâldlaž vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad da kooʹddin õõlǥtemvuõtt riâššâd škooultõs vueiʹvv-vueʹzzest sääʹmǩiõlin.

Lääʹddjânnam lij meeraikõskksain suåppmõõžžin čõnnõõttâm alggmeer ǩiõllʼlai da kulttuursai vuõiggâdvuõđi tuõrvvmõʹšše. Mõõnni iiʹjjin lij jåʹttʼtum leʹbe vikkum čõõđ määŋgaid sääʹm škooultõõzz tuärjjeei haʹŋǩǩõõzzid.

Sääʹm ouddpeâmm kõõjjõõzz šorrnummuš jååʹđti vänna põõʹstjin Sääʹmǩiõl siltteei ouddpeâmm uʹčteeʹlin. Vääʹn paiʹǩǩeeš Oulu pââimõs-škooul da Sääʹm škooultõskõõskõõzz čõõđ viikkâm da Mättʼtõs - da kulttuurministeria (OKM) teäggtem škooultõshaʹŋǩǩõõzzin 2016-19. 

Põõʹstji aaunâsuʹčteeʹli vääʹn diõtt mättʼtõõđjid/škooulniiʹǩǩid jie leäkku vuäǯǯamnalla mättʼtõõzz pukin aunnsin, leša vääʹnn jååʹđat še tõõzz, što põõʹsti oummuid puuʹtʼted da peeiʹvted mättmateriaalid pukin koouʹmin Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlin lie tuõđi occanj. OKM vaʹsttii taʹrbbe miõđeeʹl Oulu pââimõs-škoouʹle teäggtõõzz kolmmekksiʹžže Ketterä õllškooul–haʹŋǩǩõʹsse

Sääʹmǩiõllsa škooultõõzz kuõskki õõlǥtõõzz lie tåʹlǩ dommvuuʹd kooʹddin, leša nuʹt 70% vuâđđmättʼtõsâkksain sääʹmpäärnain da –nuõrin jälste dommvuuʹd åålǥbeäʹlnn. Mââimõõzz eeʹjj ääiʹj Uccjooǥǥ kåʹdd lij OKM teäggtem piʹlotthaʹŋǩǩõõzzâst taʹrjjääm ougglõsmättʼtõõzz aanar-, nuõrtt- da tâʹvvsääʹmǩiõlâst čõõđ Lääʹddjânnam. 

Haʹŋǩǩõs, haʹŋǩǩõs, haʹŋǩǩõs… liist haʹŋǩǩõõzzin vuäitči juäʹtǩǩed.

Lääʹdd škooulriâššmõš lij raajâlm, koʹst vuõiggâdvuõđid, õõlǥtemvuõđid, resuursid da vuåppmõʹšše kuõskki vueʹzz čõnnâʹtte õhttnâld õʹhtte. Lääʹjjšiõtlvai vääʹnai diõtt sääʹm škooultõs lij õlggâm raajjâd lääʹd škooulriâššmõõžž vuõđđu haʹŋǩǩõõzzi ruʹvddstraŋgg- da äimmstâʹttemteipprajlmivuiʹm. Tät ij leäkku ǩeâllʼjeei räʹtǩǩummuš alggmeer ǩiõllʼlai da kulttuursai vuõiggâdvuõđi tuõrvvmõʹšše.

Ânnʼjõõžž haʹŋǩǩõõzz tuejjee samai šiõǥǥ tuâj sääʹm škooultõõzzâst. Haʹŋǩǩõõzzi juätkkjemvuõtt âlgg tuõrvvâd âʹlddiiʹjjin. Seämma poodd âlgg kuuitâǥ viikkâd ooudâs lääʹjjšeâttmõõžž nuʹt, što haʹŋǩǩõõzz mõttje kuddteʹmmen. Lääʹjjšeâttmõõžž âlgg õõudâs viikkâd nuʹt, što sääʹm škooultõõzz resuurs da organisâsttmõš vueiʹtlvâʹstte juõʹǩǩkeʹče sämma ǩiõllʼlaž da kulttuursaž vuõiggâdvuõđ tuõrvveei škooultõõzz.