Vealaheapmái darváneapmi
Ovttaveardásašvuođaláhka dahká vejolažžan máŋga sierra vuogi, maiguin áittardeaddji sáhttá darvánit ja ovddidit ovttaveardásašvuođa. Praktihkas ovttaveardásašvuođaáittardeaddji bargu lea ovdamearkka dihte rávvet, čielggadit ovttaskas dáhpáhusaid, ovddidit soabahallama oassebeliid gaskkas, skuvlet, čohkket dieđuid ja váikkuhit láhkaásaheapmái ja eiseválddiid geavadagaide.
Vealaheapmi
Vealaheapmi lea dat, ahte olbmuin meannuduvvo earáid ektui fuonibut mannu persovnnalaš iešvuođa vuođul. Buot olbmuin lea vuoigatvuohta ovttaveardásaš meannudeapmái ja vealaheapmi gildojuvvo máŋggain min našuvnnalaš lágain, ovttaveardásašvuođalágas ja rihkuslágas sihke riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođasoahpamušain.
Vealahanákkat
Ovttaveardásašvuođalágas gildojuvvon vealahanákkat leat ahki, riegádanduogáš, riikkavulošvuohta, osku, nana jáhkku, oaivil, politihkalaš doaibman, ámmátsearvedoaibma, bearašgaskavuođat, dearvvašvuođadilli, lámisvuohta, seksuála orientašuvdna ja olbmui laktáseaddji eará sivva.
Ovttaveardásašvuohta
Vuoiggalaš servodagas olbmui laktáseaddji áššit, degomat lámisvuohta, seksuála orientašuvdna dahje liikeivdni eai oččoše váikkuhit olbmuid vejolašvuođaide beassat skuvlejupmái, oažžut barggu ja iešguđetlágan bálvalusaid. Vuođđovuoigatvuođat gullet buohkaide.
Ovttaveardásašvuođa ovddideapmi
Ovttaveardásašvuođa ovddideami ulbmilin lea eastadit vealaheami, dorvvastit buot olbmuid duođalaš ovttaveardásašvuođa sihke caggat vealaheamis čuovvu sierraárvosašvuođa servodagas. Ovttaveardásašvuođalága mielde eiseválddiin, almmolaš hálddahusbarggu dikšu priváhta doaibmiin, skuvlema lágideaddjiin ja bargoaddiin lea geatnegasvuohta doaimmasteaset ovddidit ovttaveardásašvuođa.
Ovttaveardásašvuođaplánen
Ovttaveardásašvuođalága mielde eiseválddit, skuvlejumi lágideaddjit ja bargoaddit galget árvvoštallat ja ovddidit ovttaveardásašvuođa iežaset doaimmainis. Lága mielde dáin doibmiin lea maid geatnegasvuohta ráhkadit ovttaveardásašvuođaplána ovddidan dihte ovttaveardásašvuođa.
Fáttát
Gii beare sáhttá vealahuvvot. Vealaheapmi dáhpáhuvvá iešguđet eallinsurggiin ja máŋgga iešguđet láhkai. Vealaheapmi sáhttá laktásit ovdamearkka dihte priváhtta bálvalusaide, dearvvašvuođafuolahussii, skuvlii, vistti láigoheapmái dahje heađušteapmái bargobáikkis.
Mii lea media ovddasvástádus, go unnitlohkui gullevaš olmmoš, gii jearahallojuvvošii, ii háliit oassálastit?
Máŋggahámatvuođa vátni árbevirolaš suopmelaš medias lea ain áigeguovdilis fáddá, vaikko máŋggat áššit ovdánitge olles áigge. Sivat máŋggahámatvuođa váilumii leat dieđusge máŋggat, ovdamearkka dihte dat, ahte árbevirolaš media ain jearahallá eanaš sin, geat leat válddis. Dán bloggas čieŋun goittotge guovtti áššái, mat dagahit máŋggahámatvuođa váni árbevirolaš medias: Jearahallandilli ja media vuohki gieđahallat olmmošvuoigatvuođajearaldagaid.
Go čuovun dahje ieš ságastalan fáttás media ovddasteddjiiguin, oaččun dávjá čilgehussan, ahte nissoniid ja unnitloguide gullevaš olbmuid gal vigget oažžut jearahallamiidda “muhto go sii eai álgge.” Dán maŋŋá gáibiduvvo roahkkatvuohta olbmuin, geat vejolaččat jearahallojuvvojit ja duvdojuvvo ovddasvástádus sidjiide: Jos unnitloguide gullevaš olbmot fal livčče binnáš roahkkadeappot de media máŋggahámatvuohta lassánivččii. Mun gáibidan ovddasvástádusa medias: Mii lea sivva dasa, ahte jearahallandilli gávnnahuvvo nu balddihahttin, ahte jearahallama eai duostta dahje háliit addit, vaikko lea fáttá áššedovdi dahje gávnnaha ášši dehálažžan.
Čuoččuhan, ahte doaimmaheaddjit vajálduhttet man gáibideaddji dilli jearahallan dahje oassálastin ovdamearkka dihte televišuvnna ságastallanprográmmii máŋgasii duođas lea. Dát doallá deaivása maiddái dakkár olbmo buohta, gii lea olu leamaš medias ja lea ieš ovdamearkka dihte politihka bokte válljen eallit almmolašvuođas.
Máŋggat unnitloguide gullevaš olbmot govvidit jearahallandili váttisin, dasgo sii galggašedje ovddastit joavkkuset ja bealuštit olles joavkku vuoigatvuođaid. Seammá áigge sii bidjet návccaid albma duođas, rahpet ruovttuset dahje hupmet iežaset duogáža rašes áššiin ja historjjás, mas sáhttet leat dievva divššokeahtes hávit. Doaimmaheaddji geas leat jearahallamis juo gárvvisin klinihkalaš doaladumit, ahte fáktat dás dušše ohccojuvvojit dahje ohcá nannema ovddalgihtii jurddašuvvon ollisvuhtii, sáhttá maid vahágahttit sakka.
Jearahallandilis doaimmaheaddji soaitá maid viggat bidjat unnitlogu ovddasteaddji dihto rámmaid sisa ja deattuhit stereotiippaid. Áššedovdi háliidit ovdamearkka dihte govvet gávppašanguovddážis, mii ii mange ládje laktás sutnje dahje su fáddásuorgái, muhto baicca deattuha unnitlogu stereotiippaid. Doaimmaheaddji soaitá jearrat jearaldagaid, maid son álggaha hoahkamiin “dán ii várra oččoše jearrat, muhto jearan goittotge” ja gáibida oaivila. Máŋggat olbmot háliidit jearahallandilis siivvut vástidit doaimmaheaddji jearaldagaide. Doaimmaheaddji jurddaša, ahte álot sáhttá biehttalit, muhto olbmui, gii ii leat hárjehuvvon vástidit mediai, biehttaleapmi lea stuorra ášši. Obalohkái mihtet buot áššiide, maid doaimmaheaddji sihtá, muhto jearahallama maŋŋá olbmui sáhttá šaddat ávkkástallojuvvon dovdu.
Susani Mahadura ja Olli Seuri gieđahallaba dorvvolaš jearahallama podcastis Avoin kysymys (sg. Rabas jearaldat). Podcastis Mahadura deattuha, ahte go olmmoš jearahallojuvvo váttes fáttá birra, lea earenoamáš dehálaš, ahte sutnje duddjojuvvo dorvvolaš dilli.
Naba media vuohki gieđahallat olmmošvuoigatvuođajearaldagaid? Máŋggat mediadutkamušat bohtet seamma bohtosii: Unnitlohkui gullevaš olbmot (lámisolbmot, seksuála- ja sohkabealleunnitlogut, etnalaš unnitlogut) govviduvvojit dávjjimusat medias gillájeaddjin dahje váttes nimmoreaddjin. Go unnitlohkui gullevaš olmmoš muitala olmmošvuoigatvuođaloavkidemiin dahje vuoigatvuođaid váilliin (vuoigatvuođat, mat eanetlohkui leat čalmmus beaivválaš áššit degomat johtin báikkis nubbái) son govviduvvo vašánis dáistaleaddjin, guhte gáibida (ovda)vuoigatvuođa ja rievdadusa dahje “ii heađisge” dohkket ovdánumi, mii loavkidivččii su dahje su joavkku olmmošvuoigatvuođaid.
Media árbevirolaš ođaskritearat heivejit funet fáttáide, main gieđahallojuvvojit olmmošvuoigatvuođat, ovdamearkka dihte vealaheapmi. Olmmošvuoigatvuođajearaldagain ohccojuvvo vuostálaga bidjan, mas unnitlohkui gullevaš olmmoš vearrámus dáhpáhusas gártá bealuštit iežas olmmošvuođa ovdamearkka dihte politihkkára vuostá, geasa nuppi identitehta ja eallin leat dušše oaivilat. Trasek rahpá dán bures čállosisttis dilis (Facebook), mas Yle prográmmii ohccojuvvui transolmmoš vuostálaga stelledeami dillái. Ovttaveardásašvuođajearaldagain dahkkojuvvojit ilá dávjá áššit, maid ulbmil lea oažžut eanetlogu imaštuvvat unnitlogu čuoččuhuvvon gáibádusain das, ahte áššiid ferte dahkat nuppe ládje dahje “maide ii oaččo dahkat”.
Go bajábeale stelledemiide lasihuvvo vel dat vašširussa somes, mii oalle sihkkarit čuohcá jearahallojuvvon olbmui dan maŋŋel, go lea leamaš ovdan medias (mii namalassii buollástallá media válljen vuostálaga stelledeamis), šielbmá oassálastit almmolaš ságastallamii árbevirolaš media bokte lea ain allelis. Maiddái dát lea olmmošvuoigatvuođajearaldat ja juohke media, mii čuoččuha iežas leat demokratiija ja olmmošvuoigatvuođaid bealde, galggašii smiehttat iežas rolla, go čuovvovaš geardde unnitlohkui gullevaš dahje nisu biehttala addimis jearahallama.