Vealaheapmi priváhta bálvalusain

Priváhta bálvalusat gokčet viidát sierralágan bálvalusaid ja gálvvuid, mat olbmuide leat fállun. Priváhta bálvalusat sisttisdollet earet eará gávppiid, lahpesmárkaniid ja biilagávppiid, seamma go finánsa- ja oadjobálvalusaid sihke girdijohtolatbálvalusaid ja restoráŋŋabálvalusaid. 

Buot olbmuin lea vuoigatvuohta ovttaveardásaš meannudeapmái priváhta bálvalusain. Ovttaveardásašvuođaáittardeaddjái bohtet jahkásaččat ollu oktavuođaváldimat, mat laktásit priváhta bálvalusain vásihuvvon vealaheapmái. 

Vealaheapmi priváhta bálvalusain sáhttá leat ovdamearkka dihte: 

  • Veahkkebeana ii luitojuvvo gávpái dahje restoráŋŋii
  • Fákta čuovvu čearddalaš unnitlohkui gullevaš olbmo gávppis 
  • Olbmo eai luoitte restoráŋŋii su oskkoldaga dahje oskkoldahkii vuođđuduvvi gárvvuid geažil
  • Doaibmahehttejuvvon olbmui eai dahkkojuvvo govttolaš vuogáiduhttimat 
  • Viessoalmmuhusas ráddjejuvvo dihto joavku, nugo olgoriikkalaččat dahje oahppovázzit, eret ohcciid joavkkus
  • Juvlastuollobáikki dáhpáhussii sáhttá oastit dušše mávssuvuloš nummiris 

Áššehasa ii oaččo válljet vealaheaddji ákkaiguin

Muhtumin vealaheami duogážis lea boasttoáddejupmi das, ahte gálvo- dahje bálvalusfálli oččošii áibba friija válljet áššehasaidis. Gávppit ja restoráŋŋat ožžot válljet áššehasaideaset, muhto eai vealaheaddji ákkaiguin, nugo ovdamearkka dihte álgoboahtimuša, doaibmahehttejumi dahje seksuála iešlági vuođul.

Ovttaveardásašvuođalága mielde geange ii oaččo vealahit agi, álgoboahtimuša, riikkavulošvuođa, giela, oskkoldaga, nana jáhku, oaivila, politihkalaš doaimma, ámmátovttastusdoaimma, bearašgaskavuođaid, dearvvasvuođadili, doaibmahehttejumi, seksuála iešlági dahje eará siva vuođul, mii olbmui laktása. 

Ovttaveardásašvuođalága lassin rihkusláhka gieldá áššehasaid válljema vealaheaddji ákkaiguin. Áššehasa válljen vealaheaddji ákkaiguin sáhttá nappo leat rihkus. 

Maiddái ráva dahje gohččun vealahit lea ovttaveardásašvuođalágas gildojuvvon

Ráva dahje gohččun vealahit lea ovttaveardásašvuođalágas gildojuvvon vealaheapmi. Muhtumin bálvalusfállama gieldimis lea gažaldat hoavdda bargásis addin rávvagis dahje gohččumis vealahit. Hoavda sáhttá ovdamearkka dihte addit rávvaga, ahte restoráŋŋii ii oaččo luoitit olbmuid, geain lea mielde veahkkebeana. Ráva dahje gohččun vealahit lea ovttaveardásašvuođalágas gildojuvvon vealaheapmi, vaikko bargi ii livčče vel čuvvon dan. Jos bargi čuovvu dákkár rávvaga dahje gohččuma, de dahká bargi maiddái iežasa sivalažžan vealaheapmái. 

Govttolaš vuogáiduhttimiiguin ovttaveardásut bálvalus

Maiddái priváhta bálvalusain lea geatnegasvuohta dahkat govttolaš vuogáiduhttimiid. Govttolaš vuogáiduhttimat leat guđege dáhpáhusa guoski doaibmabijut, maiguin sihkkarasto, ahte doaibmahehttejuvvon olmmoš sáhttá ovttaveardásaččat earáiguin oažžut earet eará dávviriid ja bálvalusaid.   

Govttolašvuohta árvvoštallo guđege dáhpáhusas sierra ja vuogáiduhttimiid sáhttá ollašuhttit sierra diliin earáláhkai. Vuogáiduhttimiid govttolašvuohta lea gitta earet eará doaibmi sturrodagas ja ekonomalaš sajádagas: stuorra doaibmiin sáhttá gáibidit eanet. Govttolaš vuogáiduhttin sáhttá leat ovdamearkka dihte:

  • Gaskaboddosaš čeasahaga bidjan uvssa ovdii, vai olmmoš gii geavaha juvlastuolu, beassá sisa gávpái nu mo earáge áššehasat.
  • Filbmateáhteris govttolaš vuogáiduhttin sáhttá oaivvildit dan, ahte doaibmahehttejuvvon olbmo veahkki beassá nuvttá mielde ealligovaide.
  • Restoráŋŋas govttolaš vuogáiduhttin sáhttá leat ovdamearkka dihte dat, ahte restoráŋŋa listu lohkkojuvvo vátnačalmmát olbmui jitnosit dahje listu fállojuvvo čuokkesčálan.

Juohkehaččas lea vuoigatvuohta ovttaveardásaš meannudeapmái priváhta bálvalusain

Priváhta bálvalusaid geavaheaddjin ja áššehassan dus lea vuoigatvuohta ovttaveardásaš meannudeapmái. Dat oaivvilda dan, ahte olbmui laktáseaddji áššit, nugo doaibmahehttejupmi, seksuála iešláhki dahje álgoboahtimuš, eai oččoše váikkuhit dasa, mo du bálvalit. Vealaheapmi lea gildojuvvon sihke ovttaveardásašvuođalágas ja rihkuslágas. 

Vealaheapmi priváhta bálvalusain oidno mihtilmasat nu, ahte olbmo eai bálval su persovnnalaš iešvuođa geažil dahje fállojuvvon bálvalus lea eanet ráddjejuvvon go earáide.  Ovdamearkka dihte dihto joavku, nugo olgoriikkalaččat, eai luitojuvvo sisa restoráŋŋii sin álgoboahtimušaset geažil. 

Vealaheapmi sáhttá leat maiddái dat, ahte olmmoš beassá gal sisa restoráŋŋii dahje gávpái, muhto su bálvalit heajubut go eará áššehasaid mannu persovnnalaš iešvuođa geažil. Dat sáhttá oidnot ovdamearkka dihte nu, ahte olgoriikkalaččain gáibiduvvo bensenstašuvnnas máksu ovdal biilla táŋkema, dahje ahte fákta čuovvu dihto unnitlogujovkui gullevaš olbmo gávppis almmá mange áššálaš siva.

  • Vealahangielddus guoská maiddái báŋko- ja oadjosuorggi. Ovdamearkka dihte oajuid mieđihettiin ovttaveardásašvuođaprinsihpa vuostásaš stereotiippalaš riskaárvvoštallamat ja daidda vuođđuduvvi doaibmanvuogit eai leat lobálaččat. Ovdamearkka dihte ii leat lobálaš biehttalit mieđiheamis oaju dihto diagnosa dahje váttu vuođul.
  • Maiddái loatnaaddimis loatnagelbbolašvuođa galgá árvvoštallat sierra guđege olbmo buohta. 
  • Báŋkobálvalusain ii sáhte gáibidit, ahte olbmos lea Suoma eiseválddi mieđihan pássa dahje persovdnakoarta. Ovdamearkka dihte lea doarvái, jos dus lea Eurohpa uniovnna lahttoriikka mieđihan identitehtaduođaštus. 
  • Dus lea vuoigatvuohta váldit virggálaš oahpistan- dahje veahkkebeatnaga mielde ovdamearkka dihte gávpái dahje restoráŋŋii. Jos dasa ii mihttojuvvo, lea gažaldat vealaheamis.