Vealaheapmi
Vealaheapmi lea dat, ahte olbmuin meannuduvvo earáid ektui fuonibut mannu persovnnalaš iešvuođa vuođul. Buot olbmuin lea vuoigatvuohta ovttaveardásaš meannudeapmái ja vealaheapmi gildojuvvo máŋggain min našuvnnalaš lágain, ovttaveardásašvuođalágas ja rihkuslágas sihke riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođasoahpamušain.
Ovttaveardásašvuođalága mielde geange ii oaččo vealahit agi, álgoboahtimuša, riikkavulošvuođa, giela, oskkoldaga, nana jáhku, oaivila, politihkalaš doaimma, ámmátovttastusdoaimma, bearašgaskavuođaid, dearvvasvuođadili, doaibmahehttejumi, seksuála iešlági, dahje eará siva vuođul, mii olbmui laktása.
Vealaheapmi sáhttá ovttaveardásašvuođalága mielde leat njuolgat, eahpenjuolgat dahje ovdamearkka dihte govttolaš vuogáiduhttimiid gieldin doaibmahehttejuvvon olbmuin. Ovttaveardásašvuođalágas gildojuvvo maiddái heađušteapmi sihke ráva dahje gohččun vealahit. Vealahangielddus sisttisdoallá maiddái nu gohčoduvvon navdosii vuođđuduvvi vealaheami ja vealaheami lagašolbmui laktáseaddji siva geažil. Gildojuvvon vealaheapmi sáhttá nappo leat maiddái olbmo bidjan earáid ektui heajut sajádahkii ovdamearkka dihte danin, go su navdet gullat mannu unnitlogujovkui dahje go son lea ovdamearkka dihte čearddalaš unnitlohkui gullevaš dahje doaibmahehttejuvvon olbmo lagašolmmoš, nugo bearašlahttu, fuolki dahje ustit.
Ovttaveardásašvuođalága vealahangielddus heivehuvvo viidát. Dat oaivvilda, ahte dat gokčá prinsihpas buot priváhta ja almmolaš doaimma. Spiehkastahkan lea priváhta- ja bearašeallima biirii gullevaš doaibma ja oskkoldathárjeheapmi.
Mii lea vealaheapmi
Vealaheamis lea gažaldat das, ahte olbmuin meannuduvvo seammalágan dilis earáid ektui fuonibut ovtta dahje máŋgga persovnnalaš iešvuođa geažil. Ovdamearkka dihte, jos fáladeaddji biehttala bálvaleamis olbmo su čearddalaš álgoboahtimuša vuođul, lea gažaldat lágavuostásaš vealaheamis.
Vealaheami hámit
Njuolggo vealaheapmi lea dat, go olbmuin meannuduvvo man nu su persovnnalaš iešvuođas geažil gean nu eará ektui fuonibut seammalágan dilis. Njuolggo vealaheapmi lea gažaldagas, go ovdamearkka dihte románas, guhte lea áššehassan, gáibiduvvo máksu borramušas ovdal fáladeami, nuppeláhkai go eará áššehasain. Nubbi ovdamearka livččii dat, ahte seamma sohkabeali leahkki párrii ii láigohuvvo lanjadat sudno seksuála iešlági geažil.
Vealaheapmi sáhttá leat maiddái eahpenjuolgat. Eahpenjuolggo vealaheapmi oaivvilda dan, ahte olgguldasat neutrála njuolggadus, ágga dahje geavat bidjá gean nu olbmo earáid ektui heajut sajádahkii persovnnalaš iešvuođa vuođul.
Eahpenjuolggo vealaheapmi sáhttá vuhttot ovdamearkka dihte bargui váldimis nu, ahte ohccái biddjojuvvojit barggu dáfus mearkkašmeahttun gáibádusat: bargoaddi gáibida bargoohccis dievaslaš suomagiela máhtu, vaikko dat ii leat barggu bargama dáfus vealtameahttun. Nubbi ovdamearka eahpenjuolggo vealaheamis sáhttá leat easttalaš biras. Eahpenjuolggo vealaheapmi sáhttá leat ovdamearkka dihte dat, ahte eiseválddi dahje bálvalusfálli doaibmabáikái ii beasa, jos geavaha juvlastuolu dahje eará veahkkeneavvu.
Eiseváldi, skuvlema lágideaddji, bargoaddi sihke dávviriid ja bálvalusaid fálli berre dahkat govttolaš vuogáiduhttimiid doaibmahehttejuvvon olbmui. Vuogáiduhttimiiguin dorvvastuvvo doaibmahehttejuvvon olbmo ovttaveardásašvuohta ovttaskas diliin. Govttolaš vuogáiduhttimiid gieldin lea vealaheapmi.
Maiddái ráva dahje gohččun vealahit lea lága vuostá. Ovdamearkka dihte hoavda, gii addá gávppi bargiide rávvaga leat bálvalkeahttá áššehassan boahtti olbmuid, geain lea olgoriikka duogáš, dahká iežas sivalažžan vealaheapmái. Gažaldagas lea vealaheapmi, vaikko bargi ii livčče vel čuvvon rávvaga. Maiddái vealaheaddji gohččuma dahje rávvaga čuovvun lea vealaheapmi.
Máŋggavuđot vealahemiin oaivvilduvvo vealaheami guovtti dahje máŋgga sierra vealahanákka vuođul. Ovttaveardásašvuođaláhka heivehuvvo máŋggavuđot vealaheapmái, dallege go mii nu vealahanákkain laktása sohkabeallái. Sohkabeallái vuođđuduvvi vealaheami bearráigeahččá muđui dásseárvoáittardeaddji.
Ovttaveardásašvuođaláhka heivehuvvo maiddái dakkár máŋggavuđot vealaheapmái, mas guokte dahje eanet olbmui laktáseaddji ášši dušše ovttas dagahit dan, ahte earálágan meannudeapmi olbmuin lea gildojuvvon vealaheapmi. Dán gohčodit rasttildeaddji vealaheapmin (suom. risteävä syrjintä).
Erenomážit unnitlogut sáhttet leat raši máŋggavuđot vealaheapmái. Ovdamearkka dihte doaibmahehttejuvvon čearddalaš unnitlohkui gullevaš olmmoš sáhttá vealahuvvot sihke doaibmahehttejumis ja álgoboahtimušas geažil.
Heađušteapmi lea ovttaveardásašvuođalágas gildojuvvon vealaheapmi. Heađušteapmi meroštallo lágas láhttemin, mainna loavkiduvvo olbmo olmmošárvu dáhtul dahje duođalaččat. Láhttemiin dahkkojuvvo fuotnu, vuolleárvosaš, uhkideaddji, vaššás dahje aggressiiva atmosfeara, mii laktása gildojuvvon vealahanággii, nugo ovdamearkka dihte seksuála iešláhkái, álgoboahtimuššii dahje doaibmahehttejupmái.
Heađušteapmi sáhttá leat hállan, olmmošárvvu loavkideaddji materiála bidjan oidnosii dahje dákkár materiála juohkin.
Ovttaveardásašvuođalágas gildojuvvojit maiddái vuostedoaimmat. Dat oaivvilda, ahte jos olmmoš ovdamearkka dihte váldá ovttaveardásašvuođaáittardeaddjái oktavuođa iežas ášši čielggadeami dihte, doarjala ovttaveardásašvuođaláhkii dahje doaibmagoahtá muđui iežas ovttaveardásašvuođa dorvvasteami ovdii, suinna ii oaččo meannudit unohasat iige sutnje oaččo bidjat negatiiva čuovvumušaid dan geažil. Vuostedoaibma sáhttá oaivvildit ovdamearkka dihte dan, ahte láigoaddi ii joatkke láigosoahpamuša, danin go láigolaš lea váldán oktavuođa ovttaveardásašvuođaáittardeaddjái láigoaddi vealaheaddji doaimma geažil.
Olbmos, guhte lea gártan vuostedoaimmaid vuollásažžan, lea ovttaveardásašvuođalága mielde vuoigatvuohta buhtadussii.
Mii ii leat vealaheapmi?
Buot earálágan meannudeapmi olbmuiguin ii leat vealaheapmi. Dihto diliin earálágan meannudeapmi, vaikko dat vuođđuduvašii man nu gildojuvvon vealahanággii, sáhttá leat vuoigadahtton. Earálágan meannudeami vuoigadahttinákkain mearriduvvo ovttaveardásašvuođalágas.
Heajos dahje eahpeáššálašge meannudeapmi dahje áššehasbálvalus ii vealttakeahttá leat vealaheapmi. Vai gažaldat livččii vealaheamis, heajut meannudeapmi galgá čuovvut gildojuvvon vealahanákkas. Ovdamearkka dihte gálvo- dahje bálvalusfálli dahje virgeoapmahačča eahpeustitlaš, eahpeáššálaš dahje heajos bálvalus ii leat vealttakeahttá vealaheapmi, eandalit jos bálvalus lea headju buohkaide.
Earálágan meannudeami vuoigadahttinákkat
Earálágan meannudeapmi ii leat vealaheapmi, jos meannudeamis lea vuođđo- ja olmmošvuoigatvuođaid dáfus dohkkehahtti mihttomearri ja vuogit mihttomeari juksamii leat rivttes gaskavuođas gv. áššái. Jos gažaldat lea ovdamearkka dihte almmolaš válddi geavaheamis dahje earálágan meannudeamis čearddalaš álgoboahtimuša vuođul, berre earálágan meannudeamis mearridit maiddái lágas. Ovdamearkka dihte dat, ahte fáladanrestoráŋŋii eai luitojuvvo sisa vuollái 18-jahkásaččat, ii leat vealaheapmi, dasgo dan birra mearriduvvo lágain ja das lea vuođđo- ja olmmošvuoigatvuođaid dáfus dohkkehahtti mihttomearri.
Earálágan meannudeapmi bargogaskavuođas ja bargui váldimis
Earálágan meannudeapmi barggus ja bargui váldimis lea lobálaš dihto eavttuiguin. Dákkár dilis earálágan meannudeapmi berre vuođđuduvvat bargodoaimmaid láhkái ja daid čađaheapmái laktáseaddji duođalaš ja mearrideaddji gáibádusaide. Dasa lassin earálágan meannudeapmi berre leat rivttes gaskavuođas gv. áššái. Dihto diliin olbmo persovnnalaš iešvuođa sáhttá nappo geavahit kriteran ovdamearkka dihte bargui váldimii.
Ovdamearkka dihte registrerejuvvon oskkoldatovttastupmi sáhttá gáibidit bargiinis dihto oskkoldaga dahje nana jáhku, jos dat lea barggu luonddu ja čađaheami dáfus ákkastallon. Ná ovdamearkka dihte evangelalaš-luteralaš girku sáhttá gáibidit, ahte dan báhpat gullet evangelalaš-luteralaš girkui. Lea maiddái vejolaš, ahte ovdamearkka dihte čearddalaš unnitlogu ovddugohcinbargguide dahje seksuálaunnitloguide gullevaš olbmuid vuoigatvuođaid vuoddji organisašuvdnii válljejuvvo olmmoš, gii ovddasta dáid joavkkuid.
Ahkái dahje ássanbáikái vuođđuduvvi meannudeapmi lea maiddái lobálaš, jos meannudeapmi vuođđuduvvá bargopolitihkalaš dahje bargomárkaniid guoski ulbmiliidda. Dákkár dilis gažaldat sáhttá leat ovdamearkka dihte nuoraide oaivvilduvvon bargguaddinkampánjain, allaagát bargiide oaivvilduvvon doaimmain, mat guhkidit bargokarriera dahje bargosajiid fállamis dihto guovllu ássiide.
Positiiva sierrameannudeapmi
Positiiva sierrameannudeapmi oaivvilda duođalaš ovttaveardásašvuođa [linkitys yhdenvertaisuus-sivulle] dorvvasteami várás dárbbašlaš doaibmabijuid, mainna buoridit dihto joavkku sajádaga ja diliid. Positiiva sierrameannudeapmi ii leat vealaheapmi.
Positiiva sierrameannudeapmi lea vuoigadahtton, jos dan ulbmilin lea duođalaš ovttaveardásašvuođa ovddideapmi dahje vealaheamis čuovvu vahágiid eastadeapmi dahje caggan. Positiiva sierrameannudeapmái sáhttet gullat ovdamearkka dihte dihtoearit oahppolágádussii joavkkuide, mat leat vealaheapmái raši dahje servodagas heajut sajádagas.
Asset Publisher
Sápmelaččaid vuoigatvuođat ollašuvvet duopmostuoluin, muhto dan haddi lea allat
Duvle ávvudedje sámiid álbmotbeaivvi ja sámeleavga gessojuvvui máŋgga leavgastággui. Sámiid sajádat eamiálbmogin gáibidivččii čalmmusteami beaivválaččat sin lágalaš vuoigatvuođaid ollašuvvama dihtii. Dat lea dál dávjá guhkes gearretproseassaid duohken.
Okta guhkes ja hui mearkkašahtti riekteproseassa nogai gieskat Ruoŧas. Ruoŧa alimus riekti mearridii, ahte Girjás-nammasaš siidda boazodoallovuoigatvuohta gokčá maiddái oktovuoigatvuođa meahcce- ja guollebivdui dán Ruoŧa stáhta oamastan guovllus. Ruoŧa stáhta ii ná sáhte luobahit dáid vuoigatvuođaid earáide.
Vuoigatvuođaid ohcan duopmostuoluid bokte ii leat álkes geaidnu. Girjás-gearreguššan lea gáibidan issoras stuorra rahčamiid ja das leat čuohcán stuorra losádusat dán siidii ja earáide dasa oassálastán olbmuide. Ášši gieđahallan golmma gearretdásis lea bistán badjel 10 jagi ja gearretgolut lea čoggon oppalaččat golbma miljon euro. Alimus rievtti mearrádusa čuovvumuššan máŋggat sápmelaččat leat gártan vásihit rasisttalaš fallehemiid, masa Ruoŧa oaiveministtarge lea gártan váldit beali. Oassesivvan negatiivva reakšuvnnaide sihke Ruoŧas ja Suomas sáhttá leat váilevaš diđolašvuohta sámiin ja eandalii sámiid sajádahkii eamiálbmogin laktásan riikkaidgaskasaččat dovddastuvvon vuoigatvuođaide. Duopmostuoluid mearrádusain lea ná maiddái čuvgejeaddji mearkkašupmi go dat muittuhit, mat leat sámiid vuoigatvuođaid vuođđun.
Girjás-mearrádusas boahtá ovdan sámiid historjjá Ruoŧa válddi vuolde. Ruoŧas dušše sápmelaččain lea vuoigatvuohta hárjehit boazodoalu ja dan hárjehit ovttadagain, mat gohčoduvvojit siidan.
Ruoŧa boazodoallolága mielde meahcce- ja guollebivdu lea oassi sápmelaččaid boazodoallovuoigatvuođas das beroškeahttá gii eaiggáduššá eatnama, muhto dát vuoigatvuohta ii govčča vuoigatvuođaid luobaheami olggobeallái. Stáhta oamastan ng. kruvnnaeatnamiin dát vuoigatvuohta lea gullan stáhtii ja lobiin leat leanaráđđehusat mearridan guovlluhálddahusdásis. Olggobeale olbmuid vejolašvuohta hárjehit guollebivddu ja smávvafuođđobivddu stáhta eaiggáduššan boazodoalloguovlluin viiddiduvvui fuomášahtti láhkai 1990-logus.
Girjása siida stevdnii Ruoŧa stáhta diggái ja gáibidii dása nuppástusa. Siida mieiggai Ruoŧa vuođđoláhkii ja riikkaidgaskasaš vuoigatvuhtii ja gáibidii, ahte guolle- ja meahccebivdovuoigatvuođat dáid guovlluin leat sápmelaččaid oktovuoigatvuohta, man dihtii stáhtas ii livččii vuoigatvuohta luobahit daid earáide.
Alimus riekti vihkkehalai vuđolaččat mo boazodollui laktásan meahcce- ja guollebivdovuoigatvuođat leat jahkečuđiid áigge ovdánan ja ollašuvvan stáhta oamastussii boahtán Girjása boazodoalloguovllus. Duomus deattuhedje riikkaidgaskasaš vuoigatvuođa sierra gálduid gáibidan eamiálbmogiid vieruid gudnejahttima našuvnnalaš láhkaásaheami dulkomis. Alimus riekti gávnnahii ovdamearkan, ahte vierrovuoigatvuođa guoskevaš ILO 169 –soahpamuša 8.1. artihkkalis lea prinsihpalaš mearkkašupmi gažaldagas lean áššis, das fuolatkeahttá ahte Ruoŧŧa – dego ii maiddái Suopmage – leat ratifiseren dán soahpamuša.
Ruoŧa riektegeavadagas lea maiddái doaba dološ áigge rájes dáhpáhuvvan (urminneshävd), árbevirolaš návddašeamis, mii muittuha olu vierrovuoigatvuođadoahpaga. Dasa čujuhit eandalii guhkes áigge siste dáhpáhuvvan eanageavaheapmái laktásan dáhpáhusain ja dovddastuvvo Ruoŧa meahcce- ja guollebivdolágaiguin. Alimus riekti bođii dan oaivilii, ahte sápmelaččaid vuoigatvuođaid vuođđu dán dihto guovllus lea namalassii urminneshävd –vuoigatvuođaákkas. Sápmelaččat leat ávkkástallan dán guovllu jahkečuđiid áigge, man dihtii sis lea dasa dološ áigge rájes dáhpáhuvvan návddašanvuoigatvuohta. Vaikke Ruoŧa stáhta lei jo 1700-logu beallemuttu rájes ja eandalii vuosttas boazodoallolága mielde j. 1886 ráddjegoahtán sápmelaččaid vuoigatvuođaid, dat ii goittotge nuppástuhttán dili nu olu, ahte livččii duššin dahkan sápmelaččaid dološ áigge geavaheapmái vuođđuduvvan vuoigatvuođasajádaga. Alimus riekti geahčai ná siidii gullat okto vuoigatvuođa guolle- ja meahccebivdui boazodoalloguovllustis ja dan dihtii maiddái vuoigatvuohta mearridit olggobeale olbmuid vuoigatvuođas meahcástit ja guolástit dán guovllus.
Girjás-duopmu lea dehálaš. Ii dušše mearrádusa dáfus, muhto dan ákkastallamiin gávdnojit maiddái eará dehálaš prinsihpalaš bealiváldimat, main sáhttá leat váikkuhus sápmelaččaide guoskan vuoigatvuođageavvanmállii oppa Sámis. Riekti gávnnahii ovdamearkan ahte das ii leat ágga spiehkkasit dábálaš geavadagas duođaštannoađi ektui, muhto váldá vuhtii seammás stáhta ovdavuoigatahtton sajádaga oažžut atnui girjjálaš gálduid ja dakkár historjjálaš gálduid vejolaš feaillalašvuođaid virgeoapmahaččaid buorrin. Aiddo váilevaš historjjálaš duođaštanmateriála lea dávjá stuorra čuolbma eamiálbmogiid vuoigatvuođaid bealušteamis. Dan dihtii livččiige dehálaš, ahte riekti lea váldán vuhtii dán guoskevaš eahpedássedeattu oassebeliid gaskkas.
Suomas lea jođus sullasaš riekteproseassa. Das lea sáhka sámiid rievttis guolástit almmá Meahciráđđehusa lobi. Lappi gearretrievtti duomu mielde guollebivdu vástideaddjiid ruovttujogas, Veahčajogas lea dehálaš oassi vuođđolága 17 §:a 3 momeantta dorvvastan vuoigatvuođas eamiálbmogin bajásdoallat ja ovddidit iežas kultuvrras. Mearrádus sápmelaččaid guolástanvuoigatvuođain lea dehálaš dovddastus vuođđolágalaš vuoigatvuođain riikkaidgaskasaš vuoigatvuođa ektui. Sivaheaddji lea váidán mearrádusa vástideaddjiid miehtama mielde njuolgga alimus duopmostullui, man čoavddus lea vuordimis lagaš áiggiid.
Gearreguššamii lea maiddái haddi, iige dušše ruđalaččat dego jo álggus máinnašeimmet. Lea váivi, ahte Girjás-duopmu buktá ovdan maiddái ovdal Ruoŧa stáhta dahkan juohkášumi siiddaide gullevaččaid ja eará sápmelaččaid gaskkas, mii oidno ballun duomu váikkuhusain eará sámejoavkkuid gaskkas. Sápmelaččat leat gártan ja gártet ain geassádit unnit guovlluide, eret árbevirolaš ealáhusain.
Sáhttit dušše sávvat, ahte Girjás-duopmu ja eará boahttevaš gearregiid loahppačielggademiin lágadahkkit váldet vuhtii makkár oaffaruššama vuoigatvuođaid ohcan ovttaskas dáhpáhusain gáibida. Sávahahtti livččii, ahte láhkaásaheapmi jo vuolggasajis stivrešii min servodaga doaibmiid ollašuhttit buohkaid sápmelaččaid vuoigatvuođaid eamiálbmogin. Suomas ja Ruoŧas lea dás stuorra ovddasvástádus. Dáppe lea eamiálbmoga ruoktu.