Võrdõigusvolinik

Võrdõigusvolinik on iseseisev ja sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on võrdõiguslikkuse edendamine ja diskrimineerimisse sekkumine. Võrdõigusvolinik tegutseb ka Soome siseriikliku inimkaubanduse raportöörina ja teostab järelevalvet riigist väljasaatmise täitmisele pööramise üle. Voliniku ülesannete hulka kuuluvad ka välismaalaste positsiooni ja õiguste jälgimine ja edendamine. Võrdõigusvoliniku tegevusala on laiaulatuslik. Eri ülesandeid ühendab põhi- ja inimõiguste järelevalve ja edendamine. 

Diskrimineerimisse sekkumine ja võrdõiguslikkuse edendamine

Võrdõigusvoliniku keskseim ülesanne on edendada võrdõiguslikkust ning ennetada ja sekkuda diskrimineerimisse. Võrdõigusvoliniku ülesanne on hinnata ja tagada, et inimeste õigused teostuvad võimalikult võrdväärselt. Voliniku ülesanded ja pädevus on kirja pandud võrdõigusseadusse ning võrdõigusvoliniku seadusse.

Praktikas on võrdõigusvoliniku töö näiteks nõustamine, üksikjuhtumite selgitamine, pooltevahelise lepitamise edendamine, koolitamine, teabe kogumine ning seadusloome ja ametiisikute praktikate mõjutamine. Volinik võib ka viia üksiku diskrimineerimist puudutava juhtumi võrdõigus- ja võrdväärsuskomisjoni või kohtule lahendamiseks. Volinik teeb palju sidusrühmadega koostööd ja mõjutamistööd võrdõiguslikkuse edendamiseks ja diskrimineerimise ennetamiseks ja sellesse sekkumiseks.

Võrdõigusvoliniku poole võib pöörduda, kui on kogenud või märganud diskrimineerimist vanuse, päritolu, kodakondsuse, keele, usu, veendumuse, arvamuse, poliitilise tegevuse, ametiühingutegevuse, peresuhete, tervisliku seisundi, puude, seksuaalse sättumuse või muu isikuga seotud põhjuse alusel.

Inimkaubanduse raportöör

Võrdõigusvolinik tegutseb Soome siseriikliku inimkaubanduse raportöörina. Inimkaubanduse raportööri ülesanne on kontrollida iseseisva ja sõltumatu organina Soomes tehtavat inimkaubanduse vastast tööd. Raportööri töö eesmärk on edendada, et inimkaubanduse ohvrid tuvastatakse, nad saavad abi ja nende õigused teostuvad. Näiteks viib volinik läbi ekspertiise inimkaubandusest ja sellega seotud nähtustest. Samuti võib volinik anda juriidilist nõustamist ja erandlikes olukordades võib volinik inimkaubanduse ohvreid kohtus abistada.

Riigist väljasaatmise järelevalve

Üks võrdõiguslikkuse voliniku ülesannetest on väljaspoolse ja sõltumatu ametiisikuna riigist väljasaadetavate ja tagasisaadetavate välismaalaste riigist väljasaatmise täitmisele pööramise järelevalve teostamine. 

Võrdõiguslikkuse voliniku järelevalvetöö tuum on hinnata tagasisaatmiste täitmisele pööramist põhi- ja inimõiguste vaatenurgast.

Praktilises järelevalvetöös võib järelevalve vahelduda ulatuselt kattes kõik riigist väljasaatmise faasid, või see võib olla suunatud ainult teatud riigist väljasaatmise faasile. Järelevalve keskmes on tagasisaatmised, milles politsei saadab tagasisaadetavat isikut. Järelevalve rõhuasetus on haavataval positsioonil olevate isikute, ning väljakutseterohketesse sihtriikidesse (nt Afganistan ja Iraak) suunatud tagasisaatmistel, ja tagasisaatmistel, milles on kõrgenenud jõukasutuse risk. 

Võrdõiguslikkuse volinikul ei ole pädevust tagasisaatmist peatada, sekkuda tagasisaatmise täideviimisse, jõumeetmete kasutusse või tagasisaatmise aega.

Välismaalaste õiguste edendamine

Võrdõiguslikkuse voliniku ülesannete hulka kuuluvad välismaalaste positsiooni ja õiguste edendamine. Võrdõiguslikkuse volinikul on lisaks vastavalt välismaalaste seadusele eri roll välismaalaste õiguskaitse täiendajana ja nende õiguste teostumise järelevalves. Volinikul on õigus olla ära kuulatud varjupaigataotleja või välismaalase riigist väljasaatmist puudutavates üksikjuhtumites. Samuti on volinikul ulatuslik teabe saamise õigus välismaalaste juhtumites. Volinikul on juurdepääs välismaalasi puudutavale isikuregistrile (välismaalaste register), ja õigus olla informeeritud muuhulgas kõigist immigratsiooniameti ja halduskohtute vastavalt välismaalaste seadusele tehtud otsustest.

Diskrimineerimine 

Diskrimineerimine on see, et inimest koheldakse halvemini kui teisi mingi isikliku omaduse alusel. Kõigil inimestel on õigus võrdväärsele kohtlemisele ja diskrimineerimine on keelatud mitmes siseriiklikus seaduses, võrdõiguslikkuse seaduses ja kriminaalseaduses ning rahvusvahelistes inimõiguste konventsioonides. Võrdõiguslikkuse seadus kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida vanuse, päritolu, kodakondsuse, keele, usu, veendumuse, arvamuse, poliitilise tegevuse, ametiühingutegevuse, peresuhete, tervisliku seisundi, puude, seksuaalse sättumuse või muu isikuga seotud põhjuse alusel. 

Kas mind on diskrimineeritud?

Diskrimineerimise objektiks sattumine on tihti raske ja emotsionaalne kogemus. Kui kahtlustate, et olete kogenud diskrimineerimist, on Soomes mitmeid organeid, kellega võite ühendust võtta, ja kes võivad aidata Teil olukorda hinnata. Inimesel võib olla ise raske hinnata, kas olukorras oli kõne all seadusevastane diskrimineerimine. Võrdõiguslikkuse volinik hindab Teie juhtumit eriti vastavalt võrdõiguslikkuse seadusele. 

Diskrimineerimise hindamine algab erineva kohtlemise tuvastamisega. Keskne erineva kohtlemise tuvastamises on küsida: kas mind on teistest erineval viisil koheldud? Inimeste erinev kohtlemine iseenesest keelatud ei ole. See on keelatud siis, kui kohtlemise põhjus on mingi isikuga seotud keelatud diskrimineerimise alus. Lisaks peavad juhtumis välja tulema ka asjaolud, mis näitavad, et erinev kohtlemine tuleneb justnimelt keelatud diskrimineerimise alusest. Selline asjaolu võib olla näiteks klienditeenindaja viide isiku päritolule või puudele erineva kohtlemise aluseks. 

Kui võtate ühendust võrdõiguslikkuse volinikuga

Võrdõiguslikkuse voliniku büroo spetsialistid hindavad kõiki volinikule laekuvaid diskrimineerimise pöördumisi.  Kuigi isik võib põhjendatult kogeda, et ta on sattunud diskrimineerimise objektiks, ei tähenda see tingimata võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud diskrimineerimist. Sellistes olukordades ei ole võrdõiguslikkuse volinikul pädevust juhtumit hinnata. Sel juhul on otstarbekohane, et keegi teine ametiisik hindab olukorda. Võrdõiguslikkuse volinikul puudub pädevus ka tööelu üksikute diskrimineerimisjuhtumite hindamiseks.

Võrdõiguslikkuse volinik proovib oma ressursside raames ühendusevõtjaid võimalikult hästi aidata. Kui volinik ei hakka ise Teie juhtumis tegutsema, võib klienditeenindus nõustada, kust ühendusevõtja abi saada võib. Kogemus ebaõiglases kohtlemises ei ole alati diskrimineerimine. Samuti ei saa volinik teiste ametiisikute tehtud otsuseid tühistada. 

Klienditeenindus

Võite võtta ühendust võrdõiguslikkuse volinikuga:     

  • Täites ühenduse võtmise vormi (diskrimineerimise juhtumites)
  • Saates e-posti yvv(at)oikeus.fi
  • Helistades valveteenusesse
  • Valveteenus on avatud teisipäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti kl 10 - 12: tel: 0295 666 817
  • Saates kirja
  • Chatis esmaspäeviti ja kolmapäeviti kl 13-15 ning reedeti kl 10-12 (meie veebilehel)
  • Isiklik kokkusaamine tuleb alati eraldi kokku leppida

Võrdõiguslikkuse voliniku büroo teenindab Teid soome, rootsi ja inglise keeles. Vajadusel võite ühendust võtta ka muus keeles. Büroo teenused on tasuta. Võrdõiguslikkuse voliniku büroo personalil on saladuses hoidmise kohustus näiteks delikaatsete eraeluga seotud juhtumite osas.

Kui juhtum puudutab diskrimineerimist

Võrdõiguslikkuse volinikuga võib võtta ühendust, kui on kokku puutunud diskrimineerimisega või märganud diskrimineerimist. Võrdõiguslikkuse volinik annab nõu ja juhiseid, ja võib aidata diskrimineerimiskahtlustuse selgitamisel. 

Ühenduse võtmise vorm

Kui Teie juhtum puudutab inimkaubandust, riigist väljasaatmise järelevalvet või välismaalaste juhtumeid

Võrdõiguslikkuse volinik ei tee riigist väljasaatmise järelevalveinspektorina või inimkaubanduse raportöörina klienditööd. 

  • Inimkaubandusega seotud juhtumites võite võtta ühendust e-posti teel yvv(at)oikeus.fi.
  • Inimkaubanduse ohvritel on õigus saada abi inimkaubanduse ohvrite abistamisorganisatsioonist: http://www.ihmiskauppa.fi/ 
  • Samuti pakuvad inimkaubanduse ohvritele abi mitmed organisatsioonid, nagu Kuriteoohvri valve (Rikosuhripäivystys), Pagulaste nõustamine (Pakolaisneuvonta), Pro-tugipunkt (Pro-tukipiste) ja Monika-Naiset liitto ry.
  • Riigist väljasaatmise järelevalvega seotud juhtumites võite võtta ühendust e-posti teel [email protected]
  • Välismaalaste juhtumitega seoses võite võtta ühendust e-posti teel [email protected]

Kontaktandmed

E-post (klienditeenindus ja registratuur): yvv(at)oikeus.fi
Meedia ühendusevõtmised / kommunikatsioon: viestinta.yvv(at)oikeus.fi
Inimkaubandusega seotud juhtumid: yvv(at)oikeus.fi
Riigist väljasaatmise järelevalvega seotud juhtumid: [email protected]
Personali e-posti aadresside on kujul: eesnimi.perekonnanimi(at)oikeus.fi

Telefoninumbrid:

Klienditeenindus: 0295 666 817 (telefonivalve on avatud T-N kl 10-12)
Üldtelefon: 0295 666 800
Meedia ühendusevõtmised / kommunikatsioon: 0295 666 813 või 0295 666 806
Faks: 0295 666 829

Aadress:

Postiaadress: Võrdõiguslikkuse voliniku büroo PL 24 00023 Valtioneuvosto
Külastusaadress: Ratapihantie 9, Helsingi