Oovtviärdásâšvuođâváldálâš

Oovtviärdásâšvuođâváldálâš lii jiečânâs já hiäŋgáámettum virgeomâhâš, mon pargon lii ovdediđ oovtviärdásâšvuođâ já tarvaniđ olgooštmân. Oovtviärdásâšvuođâváldálâš tuáimá meid Suomâ aalmuglâš olmooškävppiraportisten já kocá enâmist meddâlistem olášuttem. Váldálii pargoid kulá meid olgoeennâmlij sajattuv já vuoigâdvuođâi čuávvum já ovdedem. Oovtviärdásâšvuođâváldálii toimâsyergi lii viijđes. Sierâ pargoid ovtâstit vuáđu- já olmoošvuoigâdvuođâi kocceem já ovdedem. 

Olgooštmân tarvanem já oovtviärdásâšvuođâ ovdedem

Oovtviärdásâšvuođâváldálii tehálumos pargo lii ovdediđ oovtviärdásâšvuođâ sehe estiđ já tarvaniđ olgooštmân. Oovtviärdásâšvuođâváldálii pargo lii árvuštâllâđ já visásmittiđ, ete ulmui vuoigâdvuođah olášuveh nuuvt oovtviärdásávt ko máhđulâš. Váldálii pargoh já toimâväldi lii kirjejum oovtviärdásâšvuođâlaahân sehe laahân oovtviärdásâšvuođâváldáliist.

Keevâtlávt oovtviärdásâšvuođâváldálii pargo lii ovdâmerkkân ravvim, ovtâskâs tábáhtusâi selvâttem, soovâd ovdedem uásipeelij kooskâ, škovlim, tiäđu nuurrâm sehe lahâaasâtmân já virgeomâhái vuáháduvváid vaiguttem. Váldálâš puáhtá meid tuálvuđ ovtâskâs olgooštmân kyeskee ääši oovtviärdásâšvuođâ- já täsiárvulävdikode tâi tuámustoovli čuávdimnáál.  Váldálâš parga ennuv čonâsjuávkkupargo já vaiguttempargo oovtviärdásâšvuođâ oovdedmân sehe olgoštem estim já toos tarvanem oovdân.

Oovtviärdásâšvuođâváldálii piälán puáhtá jorgettiđ, jis lii feerim tâi hoksám olgoštem ave, algâvuolgâ, aalmugjeessânvuođâ, kielâ, oskolduv, uáinu, uáivil, poolitlii tooimâ, áámmátservitooimâ, peerâkoskâvuođâi, tiervâsvuođâtile, vádulâšvuođâ, seksuaallii sundešume tâi eres persovnân lohtâseijee suujâ vuáđuld.

Olmooškävppiraportistee

Oovtviärdásâšvuođâváldálâš tuáimá Suomâ aalmuglii olmooškävppiraportisten. Olmooškävppiraportistee pargon lii tarkkuđ jiečânâs já hiäŋgáámettum peellin olmooškäävpi vuástásii tooimâ, mii tahhoo Suomâst. Raportistee pargo ulmen lii ovdediđ, ete olmooškäävpi uhreh kávnojeh, sij finnejeh iše já sii vuoigâdvuođah olášuveh. Váldálâš ovdâmerkkân olášut seelvâtmijd olmooškäävpist já toos lohtâseijee almonijn. Váldálâš puáhtá adeliđ meid riävtálii ravvim já spiekâstâslijn tiilijn váldálâš lii puáhtám išediđ olmooškäävpi uuhrijd rievtist.

Enâmist meddâlistem kocceem

Ohtâ oovtviärdásâšvuođâváldálii pargoin lii kocceeđ ulguupiälálâš  já jiešráđálâš virgeomâhâžžân karbum já jorgettum olgoeennâmlij enâmist meddâlistem olášuttem. 

Oovtviärdásâšvuođâváldálii kocceempargo vááimus lii árvuštâllâđ maacâtmij olášuttem vuáđu- já olmoošvuoigâdvuotâuáinust.

Keevâtlii kocceempargoost kocceem vijđesvuotâ puáhtá mulsâšuđ, tot puáhtá luávdiđ puoh enâmist meddâlistem muddoid teikâ tot puáhtá čyecciđ tuš monnii enâmist meddâlistem muudon. Kocceem váimusist láá maacâtmeh, main pooliseh läiđejeh macâttemnáál ulmuu. Kocceem tiäduttuvá hiäjusmum sajattuvâst orroo ulmui, sehe hästee čuosâttâhenâmáid (om. Afganistan já Irak) čyeccee maacâtmáid, já maacâtmáid, main lii stuárrum vyeimikevttim riskâ. 

Oovtviärdásâšvuođâváldáliist ij lah toimâväldi koskâlduttiđ macâttem, tarvaniđ macâttem olášutmân, vyeimikevttimân tâi macâttem äigimuudon.

Olgoeennâmlij vuoigâdvuođâi ovdedem

Oovtviärdásâšvuođâváldálii pargo ana sistees olgoeennâmlij sajattuv já vuoigâdvuođâi ovdedem. Oovtviärdásâšvuođâváldáliist lii lasseen olgoeennâmlâšlaavâ vuáđuld eromâš rooli olgoeennâmlij riehtitorvo tievâsmitten já sii vuoigâdvuođâi olášume kocemist. Váldáliist lii vuoigâdvuotâ šoddâđ kulluđ ovtâskâs torvopäikkioccei tâi olgoeennâmlii karbâmân  kyeskee aašijn. Váldáliist lii meid vijđes tiäđufinnimvuoigâdvuotâ olgoeennâmlâšaašijn. Váldálâš piäsá olgoeennâmláid kyeskee persovnregisterân (olgoeennâmlâšregister), já sust lii vuoigâdvuotâ finniđ tiättun eereeb iärrás puoh enâmânvarrimvirgáduv já haldâttâhrievtij olgoeennâmlâšlaavâ vuáđuld toohâm miärádâsâid.

Olgoštem 

Olgoštem lii tot, ete olmooš kohtâluvvoo hyenebeht ko nuubijd monnii persovnlii jiešvuođâ vuáđuld. Puoh ulmuin lii vuoigâdvuotâ oovtviärdásii kohtâlmân ja olgoštem kieldih maaŋgâin mii aalmuglijn laavâin, oovtviärdásâšvuođâlaavâst já rikoslaavâst sehe aalmugijkoskâsijn olmoošvuoigâdvuotâsopâmušâin. Oovtviärdásâšvuođâlaavâ mield kiämmán ij uážu olgoštiđ ave, algâvuolgâ, aalmugjeessânvuođâ, kielâ, oskolduv, uáinu, uáivil, poolitlii tooimâ, áámmátservitooimâ, peerâkoskâvuođâi, tiervâsvuođâtile, vádulâšvuođâ, seksuaallii sundešume, tâi eres persovnân lohtâseijee suujâ vuáđuld. 

Lam-uv mun olgoštum?

Olgoštem čuosâttâhhân karttâm lii maŋgii lusis feerim mii toovât ennuv tobdoid. Jis tust lii iäpádâs, ete lah feerim olgoštem, te Suomâst láá maaŋgah peleh, moid tun puávtáh väldiđ ohtâvuođâ, já moh pyehtih išediđ tuu árvuštâllâđ tile. Ulmui sáttá leđe jieš vaigâd miäruštâllâđ, ete lii-uv tiileest lamaš koččâmuš laavâvuástásii olgooštmist. Oovtviärdásâšvuođâváldálâš árvuštâl tuu ääši eromâšávt oovtviärdásâšvuođâlaavâ vuáđuld. 

Olgoštem árvuštâllâm álgá ereslágán kohtâlem tubdâmist. Tehálâš ereslágán kohtâlem tubdâmist lii koijâdiđ: lam-uv mun finnim ereslágán kohtâlem ko iärráseh? Ulmui ereslágán kohtâlem jieš ij lah kieldum. Tot lii kieldum talle, ko kohtâlem suijâ lii miinii persovnân lohtâseijee kieldum olgoštemvuáđustâs. Toos lasseen tábáhtusâst kalgeh oinuđ meid ääših, moh čäittih, ete ereslágán kohtâlem šadda eidu kieldum olgoštemvuáđustâsâst. Tággáár äšši puávtáččij leđe ovdâmerkkân äššigâspalvâleijee čujottem ulmuu algâvuolgân tâi vádulâšvuotân ereslágán kohtâlem vuáđustâssân. 

Ko tun vááldáh ohtâvuođâ oovtviärdásâšvuođâváldálâžân

Oovtviärdásâšvuođâváldálii toimâttuv äššitobdeeh árvuštâleh puoh olgoštemohtâvuotâväldimijd, moh puátih váldálâžân.  Veikâ olmooš puáhtá vuáđustâllâm vuáđuld feeriđ, ete lii karttâm olgoštem uhren, te koččâmušâst ij veltihánnáá lah oovtviärdásâšvuođâlaavâst uáivildum olgoštem. Tágárijn tiilijn oovtviärdásâšvuođâváldáliist ij lah toimâväldi árvuštâllâđ ääši. Talle lii ulmemiäldásâš, ete miinii eres virgeomâháid árvuštâl tile. Oovtviärdásâšvuođâváldáliist ij meid lah toimâväldi árvuštâllâđ pargoeellim ovtâskâs olgoštemtábáhtusâid.

Oovtviärdásâšvuođâváldálâš viggá resursij siste išediđ ohtâvuođâ väldeid nuuvt pyereest ko máhđulâš. Jis váldálâš ij jieš riemâ toimáid tuu ääšist, te äššigâspalvâlem puáhtá ravviđ, ete kost ohtâvuođâ väldee puáhtá finniđ iše. Feerim epivuoigâdvuođâlii kohtâlmist ij ain lah olgoštem. Váldálâš ij meid pyevti komettiđ nube virgeomâháá toohâm miärádâsâid. 

Äššigâspalvâlem

Tun puávtáh väldiđ ohtâvuođâ oovtviärdásâšvuođâváldálâžân:

  • Vuolgâtmáin šleđgâpoostâ yvv(at)oikeus.fi
  • Suáittimáin kocceemnumerân. Kocceem lii ávus majebaargâi, koskohoi já tuorâstuvâi tme 10 - 12: puh: 0295 666 817
  •  Vuolgâtmáin reeivâ
  • Chatist vuossaargâi já koskohoi tme 13-15 sehe vástupeeivij tme 10-12 (mii nettisiijđoin)
  • Persovnlii teivâdmist kalga ain sooppâđ sierâ

Oovtviärdásâšvuođâváldálii toimâttâh palvâl tuu suomâkielân, ruotâkielân já eŋgâlâskielân. Tun puávtáh leđe táárbu mield ohtâvuođâst meid eres kielân. Toimâttuv palvâlusah láá nuuvtá. Oovtviärdásâšvuođâváldálii pargovievâst lii syeligâsâsttoollâmkenigâsvuotâ ovdâmerkkân ärgiluándulijn priivaatelimân lohtâseijee aašijn.

Ko tuu äšši kuáská olgooštmân

Oovtviärdásâšvuođâváldálâžân puáhtá väldiđ ohtâvuođâ, jis lii teivâm tâi hoksám olgoštem. Oovtviärdásâšvuođâváldálâš addel niävvuid já ravvuid, sehe puáhtá išediđ olgoštemiäpádâs seelvâtmist. 

Ohtâvuođâväldimluámáttâh

Ko tuu äšši kuáská olmooškáávpán, enâmist meddâlistem kocemân tâi olgoeennâmlâšaššijd

Oovtviärdásâšvuođâváldálâš ij poorgâ enâmist meddâlistem koccen tâi olmooškävppiraportisten äššigâspargo. 

  • Olmooškáávpán lohtâseijee aašijn tun puávtáh väldiđ ohtâvuođâ šleđgâpoostâ peht yvv(at)oikeus.fi.
  • Olmooškäävpi uhreest lii vuoigâdvuotâ finniđ iše olmooškäävpi uuhrij išedemvuáháduvâst: http://www.ihmiskauppa.fi/ 
  • Olmooškäävpi uhrijd iše fäälih meid maaŋgah seervih, tego Rikosuhripäivystys, Pakolaisneuvonta, Pro-tukipiste já Monika-Naiset liitto ry.
  • Enâmist meddâlistem kocemân lohtâseijee aašijn tun puávtáh väldiđ ohtâvuođâ šleđgâpoostâ peht [email protected]
  • Olgoeennâmlâšaašij háárán tun puávtáh väldiđ ohtâvuođâ šleđgâpoostâ peht [email protected]

Ohtâvuođâtiäđuh

Šleđgâpostâ (äššigâspalvâlem já kirjimkonttur): yvv(at)oikeus.fi
Mediaohtâvuođâväldimeh / viestâdem: viestinta.yvv(at)oikeus.fi
Olmooškáávpán lohtâseijee ääših: ihmiskauppa.yvv(at)oikeus.fi
Enâmist meddâlistem kocemân lohtâseijee ääših: yvv(at)oikeus.fi
Persovnvievâ šleđgâpoostâi häämi lii: ovdânommâ.suhânommâ(at)oikeus.fi

Puhelinnumereh:

Äššigâspalvâlem: 0295 666 817 (puhelinkocceem lii ávus ma-tu tme 10-12)
Puhelinkuávdáš: 0295 666 800
Mediaohtâvuođâväldimeh / viestâdem: 0295 666 813 teikâ 0295 666 806
Faksi: 0295 666 829

Čujottâs:

Postâčujottâs: Yhdenvertaisuusvaltuutetun toimisto PL 24 00023 Valtioneuvosto
Jotteemčujottâs: Ratapihantie 9, Helsig